Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2010-03-07 Järgmine 2010-03-09
37Ehkki Jeesus oli nende silma all teinud nii suuri tunnustähti, ei uskunud nad siiski temasse,
38et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta oli öelnud:
"Issand, kes on uskunud meie kuulutatut? Ja kellele on ilmutatud Issanda käsivart?"
39Seepärast nad ei suutnud uskuda, et Jesaja oli veel öelnud:
40"Ta on pimestanud nende silmad ja teinud nende südame kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma parandaksin neid."
41Seda ütles Jesaja, sest ta nägi Jeesuse kirkust ning rääkis temast.
42Siiski uskus ka palju ülemaid temasse, kuid nad ei tunnistanud seda variseride pärast, et neid ei heidetaks kogudusest välja,
43sest nad eelistasid inimeste tunnustust Jumala tunnustusele.44Aga Jeesus hüüdis valjusti: "Kes minusse usub, see ei usu minusse, vaid temasse, kes minu on saatnud,
45ja kes mind näeb, see näeb teda, kes minu on saatnud.
46Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse.
47Ja kes iganes mu sõnu kuuleb ega pea neist kinni, selle üle ei mõista mina kohut, sest ma ei ole tulnud maailma üle kohut mõistma, vaid maailma päästma.
48Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval,
49sest mina ei ole rääkinud iseenesest, vaid Isa, kes on minu saatnud, on andnud mulle käsu, mida ma pean ütlema ja mida ma pean rääkima.
50Ja ma tean, et tema käsk on igavene elu. Mida mina räägin, seda ma räägin nõnda, nagu Isa mulle on öelnud."
Eelmine 2010-03-07 Järgmine 2010-03-09
2010-03-08
Meeleheitlikult tõest
Jh 12:37-50
Juudid ei söanda Jeesusesse uskuda
37Ehkki Jeesus oli nende silma all teinud nii suuri tunnustähti, ei uskunud nad siiski temasse,
38et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta oli öelnud:
"Issand, kes on uskunud meie kuulutatut? Ja kellele on ilmutatud Issanda käsivart?"
39Seepärast nad ei suutnud uskuda, et Jesaja oli veel öelnud:
40"Ta on pimestanud nende silmad ja teinud nende südame kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma parandaksin neid."
41Seda ütles Jesaja, sest ta nägi Jeesuse kirkust ning rääkis temast.
42Siiski uskus ka palju ülemaid temasse, kuid nad ei tunnistanud seda variseride pärast, et neid ei heidetaks kogudusest välja,
43sest nad eelistasid inimeste tunnustust Jumala tunnustusele.44Aga Jeesus hüüdis valjusti: "Kes minusse usub, see ei usu minusse, vaid temasse, kes minu on saatnud,
45ja kes mind näeb, see näeb teda, kes minu on saatnud.
46Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse.
47Ja kes iganes mu sõnu kuuleb ega pea neist kinni, selle üle ei mõista mina kohut, sest ma ei ole tulnud maailma üle kohut mõistma, vaid maailma päästma.
48Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval,
49sest mina ei ole rääkinud iseenesest, vaid Isa, kes on minu saatnud, on andnud mulle käsu, mida ma pean ütlema ja mida ma pean rääkima.
50Ja ma tean, et tema käsk on igavene elu. Mida mina räägin, seda ma räägin nõnda, nagu Isa mulle on öelnud."
Mis on hetkel sinu elu kõige kiireloomulisem missioon? Too Jumala ette kõik tunded mis sinus on, seoses sellega.
Igaüks kes korra on osalenud protestimarsil mõistab tänase teksti olemust. Jeesusel on edasi öelda äärmiselt kiireloomuline sõnum ning aeg hakkab otsa saama (s 44-50). Tema sõnum aga ei ole mingi mööduv poliitiline või sotsiaalne teema. Jeesus teab kui meeleheitlikult on inimestel vaja teada päästmisest, kohtumõistmisest ning igavesest elust- kõige enam aga sellest kes Jeesus on. Kui meeleheitlikult püüame meie teistele rääkida sellest tõest?
Tsitaadid Jesajalt eelmistes lausetes tõstatavad keerulise küsimuse: kas ongi nii, et neil kes ei usu, polegi mingit võimalust pääseda, sest Jumal on nende silmad pimedaks ning nende südamed kõvaks teinud (s 40)? Et siin õigesti aru saada, peame meenutama, et Johannes kirjutab kõikidest sündmustest mitu aastat peale nende toimumist. Tal oli olnud aega mõista, et religioossete juhtide uskmatusest oli juba palju varem ette prohveteeritud. Ometi ei tahtnud Jeesus sellega öelda, et neil puudus igasugune valik. Pane tähele tänases tekstis Jeesuse hüüdele järgnenud kaht eristuvat reaktsiooni. Mõned „ei uskunud temasse“ / ei tahtnud uskuda (s 37). Küsimus ei olnud mitte tões vaid tahtmises. Kui inimene teadlikult otsustab evangeeliumi iga hinna eest tõrjuda, on see – nagu oleks nad ennast pimedaiks teinud. Teised aga „uskusid temasse, kuid…“ ( s 42). Nemad ei tõrjunud kogu teadmise ja tahtega Jeesust – nad lihtsalt ei suutnud lahti lasta nendest asjadest mis takistasid neil Jeesust järgimast. Nende juhtide puhul oli selleks mure oma sotsiaalse staatuse ja reputatsiooni pärast ( s 42-44).
Kas ka meie elus on asju, millest peame igal juhul lahti laskma selleks, et võiksime Jeesusele täiesti pühenduda?
Tsitaadid Jesajalt eelmistes lausetes tõstatavad keerulise küsimuse: kas ongi nii, et neil kes ei usu, polegi mingit võimalust pääseda, sest Jumal on nende silmad pimedaks ning nende südamed kõvaks teinud (s 40)? Et siin õigesti aru saada, peame meenutama, et Johannes kirjutab kõikidest sündmustest mitu aastat peale nende toimumist. Tal oli olnud aega mõista, et religioossete juhtide uskmatusest oli juba palju varem ette prohveteeritud. Ometi ei tahtnud Jeesus sellega öelda, et neil puudus igasugune valik. Pane tähele tänases tekstis Jeesuse hüüdele järgnenud kaht eristuvat reaktsiooni. Mõned „ei uskunud temasse“ / ei tahtnud uskuda (s 37). Küsimus ei olnud mitte tões vaid tahtmises. Kui inimene teadlikult otsustab evangeeliumi iga hinna eest tõrjuda, on see – nagu oleks nad ennast pimedaiks teinud. Teised aga „uskusid temasse, kuid…“ ( s 42). Nemad ei tõrjunud kogu teadmise ja tahtega Jeesust – nad lihtsalt ei suutnud lahti lasta nendest asjadest mis takistasid neil Jeesust järgimast. Nende juhtide puhul oli selleks mure oma sotsiaalse staatuse ja reputatsiooni pärast ( s 42-44).
Kas ka meie elus on asju, millest peame igal juhul lahti laskma selleks, et võiksime Jeesusele täiesti pühenduda?
„ Issand tänu, et Sina avad mu silmad nägema seda „auliste rikkuste“ müsteeriumit, mis on meie jaoks Kristuses. Palun uuenda mu igatsust jagada seda kõike ka teistega!“