Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2010-03-28 Järgmine 2010-03-30
1Kui Jeesus seda oli rääkinud, lahkus ta oma jüngritega üle Kidroni jõe. Seal oli aed, kuhu ta läks oma jüngritega.
2Aga seda paika teadis ka tema äraandja Juudas, sest Jeesus oli seal sageli viibinud koos oma jüngritega.
3Võtnud kaasa terve väeosa ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid, tuli Juudas nüüd sinna tõrvikute ja lampide ja relvadega.
4Jeesus, kes teadis kõike, mis teda ees ootas, astus nüüd nende poole ja küsis: "Keda te otsite?"
5Nad vastasid talle: "Jeesust Naatsaretlast." Ta ütles neile: "Mina olengi see." Ka tema äraandja Juudas seisis koos nendega.
6Kui ta nüüd neile ütles: "Mina olengi see", taganesid nad ja kukkusid maha.
7Siis küsis Jeesus neilt veel kord: "Keda te otsite?" Nemad ütlesid: "Jeesust Naatsaretlast."
8Jeesus vastas: "Ma ju ütlesin teile, et mina olengi see. Kui te nüüd mind otsite, siis laske neil minna",
9et läheks täide sõna, mis ta oli öelnud: "Ma ei ole kaotanud ühtki neist, keda sa mulle oled andnud."
10Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ära ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus.
11Jeesus ütles siis Peetrusele: "Pista mõõk tuppe! Eks ma pea jooma sellest karikast, mille Isa mulle on andnud?"
12Väeosa ja ülempealik ja juutide sulased võtsid nüüd Jeesuse ja sidusid ta kinni
13ning viisid esiteks Hannase juurde, sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol aastal ülempreester.
14Kaifas oli aga see, kes andis juutidele nõu, et parem on surra ühel inimesel rahva eest.
Eelmine 2010-03-28 Järgmine 2010-03-30
2010-03-29
Kuningas Jeesuse arreteerimine
Jh 18:1-14
Jeesuse vangistamine
1Kui Jeesus seda oli rääkinud, lahkus ta oma jüngritega üle Kidroni jõe. Seal oli aed, kuhu ta läks oma jüngritega.
2Aga seda paika teadis ka tema äraandja Juudas, sest Jeesus oli seal sageli viibinud koos oma jüngritega.
3Võtnud kaasa terve väeosa ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid, tuli Juudas nüüd sinna tõrvikute ja lampide ja relvadega.
4Jeesus, kes teadis kõike, mis teda ees ootas, astus nüüd nende poole ja küsis: "Keda te otsite?"
5Nad vastasid talle: "Jeesust Naatsaretlast." Ta ütles neile: "Mina olengi see." Ka tema äraandja Juudas seisis koos nendega.
6Kui ta nüüd neile ütles: "Mina olengi see", taganesid nad ja kukkusid maha.
7Siis küsis Jeesus neilt veel kord: "Keda te otsite?" Nemad ütlesid: "Jeesust Naatsaretlast."
8Jeesus vastas: "Ma ju ütlesin teile, et mina olengi see. Kui te nüüd mind otsite, siis laske neil minna",
9et läheks täide sõna, mis ta oli öelnud: "Ma ei ole kaotanud ühtki neist, keda sa mulle oled andnud."
10Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ära ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus.
11Jeesus ütles siis Peetrusele: "Pista mõõk tuppe! Eks ma pea jooma sellest karikast, mille Isa mulle on andnud?"
Ülempreester kuulab Jeesust üle
12Väeosa ja ülempealik ja juutide sulased võtsid nüüd Jeesuse ja sidusid ta kinni
13ning viisid esiteks Hannase juurde, sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol aastal ülempreester.
14Kaifas oli aga see, kes andis juutidele nõu, et parem on surra ühel inimesel rahva eest.
* „Ent kohus on see, et valgus on tulnud maailma, aga inimesed on armastanud pimedust enam kui valgust, sest nende teod on kurjad. Igaüks, kes teeb halba, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei paljastataks.“
** Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis, et tema tund on tulnud minna sellest maailmast ära Isa juurde….
** Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis, et tema tund on tulnud minna sellest maailmast ära Isa juurde….
Nii nagu esimestel jüngritel on ka meil vaja valvet pidada sel ajal kui Jeesust reedetakse.
Jeesuse elu eesmärk oli jõudmas oma kulminatsiooni. Tema arreteerimine ning kohtumõistmine toimub öösel. See ajastus on märkimisväärne, eriti arvestades seda mida Johannes on pimeduse kohta öelnud (Jh 3:19-20)* Pimedusevürst on aktiivselt toimimas.
Kõige mõjusam Johannese jutustuses on aga see pilt mille ta edastab meile Jeesusest. Jeesus omab kontrolli kogu olukorra üle, võttes algusest peale juhtimise enese kätte. Inimestel ei ole kombeks taolistes olukordades ilmutada sellist rahu ning kuninglikku väärikust. Ometi – mitte miski sündinust ei olnud Jeesusele uudiseks, sest ta teadis ette mis peab sündima (Jh 13:1)**
Kui Jeesusele esitatakse väljakutse, siis ta kinnitab oma identiteeti. Ta ei tee katsetki end peita või põgeneda. Vastupidi – ta lausa kinnitab enese sõnadega: „Mina olen see“. Lisaks otsekohesusele mis sellisest eneseavaldamisest lähtub, kuulevad need kel kõrvad on – ka püha nime ületoone ( 2Ms 3:14). Ja sel viisil toimides ajab ta segadusse oma ründajad – kes šokeeritult tagasi põrkavad. Ning me isegi ei tea miks täpselt nendega nii juhtub. Kas neid ajas hämmingusse tema väide enese jumaliku päritolu kohta? Või olid nad oodanud vastupanu ning nii avameelne ülestunnistus ajas nad segadusse? Või kummastab neid see et peale pikka tabamatuse ning energilise kuulutamise perioodi - on Jeesus nüüd korraga valmis end nii kätte andma kui kõik avalikustama? Mis iganes see põhjus ka pole – Jeesus on see kes kontrollib olukorda ja mitte sõjaväeülem.
Kohe samas olukorras võtab Jeesus arvesse oma jüngrite huvid ja turvalisuse. Ta nõuab et neil lubataks lahkuda, kuna tema ise on see keda otsitakse. Johannes rõhutab et lisaks Jeesuse kaastundlikkuse ilmutamisele, tuleb siin esile ka tema varem öeldud sõnade täitumine. Sama kaastunne aga on ilmne hiljem, kui ta Peetrust noomib ning Luuka evangeeliumi järele ka sündmuses kus ta parandab Malkuse raiutud kõrva.
Üle kõige aga on Johannese eesmärk näidata, et Jeesus on see kes teeb oma Isa tahtmist – isegi kui see tähendab selle Jumala poolt pattude karistuseks määratud kibeda karika põhjani tühjendamist.
Kõige mõjusam Johannese jutustuses on aga see pilt mille ta edastab meile Jeesusest. Jeesus omab kontrolli kogu olukorra üle, võttes algusest peale juhtimise enese kätte. Inimestel ei ole kombeks taolistes olukordades ilmutada sellist rahu ning kuninglikku väärikust. Ometi – mitte miski sündinust ei olnud Jeesusele uudiseks, sest ta teadis ette mis peab sündima (Jh 13:1)**
Kui Jeesusele esitatakse väljakutse, siis ta kinnitab oma identiteeti. Ta ei tee katsetki end peita või põgeneda. Vastupidi – ta lausa kinnitab enese sõnadega: „Mina olen see“. Lisaks otsekohesusele mis sellisest eneseavaldamisest lähtub, kuulevad need kel kõrvad on – ka püha nime ületoone ( 2Ms 3:14). Ja sel viisil toimides ajab ta segadusse oma ründajad – kes šokeeritult tagasi põrkavad. Ning me isegi ei tea miks täpselt nendega nii juhtub. Kas neid ajas hämmingusse tema väide enese jumaliku päritolu kohta? Või olid nad oodanud vastupanu ning nii avameelne ülestunnistus ajas nad segadusse? Või kummastab neid see et peale pikka tabamatuse ning energilise kuulutamise perioodi - on Jeesus nüüd korraga valmis end nii kätte andma kui kõik avalikustama? Mis iganes see põhjus ka pole – Jeesus on see kes kontrollib olukorda ja mitte sõjaväeülem.
Kohe samas olukorras võtab Jeesus arvesse oma jüngrite huvid ja turvalisuse. Ta nõuab et neil lubataks lahkuda, kuna tema ise on see keda otsitakse. Johannes rõhutab et lisaks Jeesuse kaastundlikkuse ilmutamisele, tuleb siin esile ka tema varem öeldud sõnade täitumine. Sama kaastunne aga on ilmne hiljem, kui ta Peetrust noomib ning Luuka evangeeliumi järele ka sündmuses kus ta parandab Malkuse raiutud kõrva.
Üle kõige aga on Johannese eesmärk näidata, et Jeesus on see kes teeb oma Isa tahtmist – isegi kui see tähendab selle Jumala poolt pattude karistuseks määratud kibeda karika põhjani tühjendamist.