Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Kindlana elades

Reede, 29. November 2013

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Pt 1:12-21

Prohvetite ja apostlite tunnistus
12Seepärast ma tahan teile kõike seda üha meelde tuletada, kuigi te seda küll teate ja olete kinnitatud teile antud tões.
13Ma pean aga õigeks teid meenutamise abil virgutada, niikaua kui ma olen selles telgis,
14teades, et mu telgi mahavõtmine on varsti käes, nagu ka meie Issand Jeesus Kristus on mulle seda teatanud.
15Aga ma tahan hoolt kanda, et teie igal ajal ka pärast minu lahkumist võiksite neid asju mäletada.
16Meie Issanda Jeesuse Kristuse väge ja tulemist ei ole me teile teatanud mingeid targutavaid müüte jäljendades, vaid me oleme tema suurust näinud oma silmaga.
17Sest ta sai au ja kirkust Jumalalt Isalt, kui ilmvõrratult kirkuselt kostis talle hääl: "See on minu armas Poeg, temast on mul hea meel!" -
18Ja seda häält me kuulsime tulevat taevast, kui me olime koos temaga pühal mäel.
19Ja nii on meil midagi kindlamat prohvetisõnast ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu lampi, mis paistab hämaras paigas, kuni päev hakkab hahetama ning koidutäht tõuseb teie südameis.
20Seda mõistke esmalt, et ühtki prohvetiennustust Pühakirjas ei või omapäi seletada,
21sest iialgi pole ühtegi prohvetiennustust esile toodud inimese tahtel, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades sõnumi Jumala käest.

“ Need, kes tahavad kiidelda, kiidelgu sellest et nad tunnevad ja mõistavad mind”

On aegu, mil uued ideed, praktikad ja lähenemisviisid tulvavad peale sellise kiirusega, et me enam ei oska orienteeruda ega tea, kas see, mida varem pidasime väärtuslikuks on seda endiselt, või on aegunud ning tuleks välja vahetada. Peetruse eesmärk oli anda kindlustunnet oma lugejatele aegadel, mil neid kõigiti püüti uskuma panna, et kõik see, mida nad olid apostlitelt kuulnud oli lihtsalt aegunud. Neile oli vaja meelde tuletada mida nad võisid usaldada ning millele rajada oma kindluse.

Teades, et ta peab peatselt surema, tahtis Peetrus edasi anda alused, mille najal uskujad võiksid end oma usus kindlana tunda.

Kõigepealt meenutab ta neile kogemust mille said need jüngrid, kes olid koos Jeesusega muutmise mäel (Mt 17:1-13  Mk 9:2-13  Lk 9:28-36). Ajal, mil valeõpetajad salgasid Jeesuse tagasituleku võimaluse (3:3-11) ning isegi Tema Issandaks oleku (2:1), meenutab Peetrus usklikele sündmust, mille tunnistajaks ta ise oli ning häält mida ka tema kuulis (s 16-18). Ja kui seegi neid ei veena, pöördub Peetrus Vana Testamendi prohvetisõnumite poole, mis kõik said täidetud Jeesuse tulemise läbi. Peetruse väljakutse oma lugejatele on ühene: kelle sõnadele tahavad nad rajada oma usalduse? Kas neile uutele õpetajatele, kes tulid teistsugust evangeeliumi pakkuma, või apostlite kui pealtnägijate tunnistusele ning täideläinud prohvetikuulutustele - teenimistööle, milda Jumal ise oli algatanud?

Ka meid ümbritseb kõikvõimalike lugude paljusus, mis väidavad, et evangeelium on aegunud ning mittekehtiv. Seda püütakse kirjeldada vananenuna, ebakohasena, asendatavana. Peetruse üleskutse asetab ka meid veelkord valiku ette: millele rajame oma usalduse? Kas see igivana lugu, evangeelium on tõde? Tegelikult ka tõde? Ja kui on, kas siis järgime Ristilöödu teed, kõrvale heites kõiki teisi alternatiive? Kuidas saaksime rääkida sellest evangeeliumist oma sõpradele nii, et nad sellest ka aru saaksid?

 
Palveta, et võiksid head sõnumit jagada täna mõne tuttava või sõbraga, ning et nad mõistaksid evangeeliumi tegelikku sisu.

Selle kommentaari autor: Neil Hudson