Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 3:1-6
Läkitus Sardese kogudusele1Ja Sardese koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb see, kellel on seitse Jumala vaimu ja seitse tähte: Ma tean su tegusid, et sul on nimi, et sa elad. Ometi oled sa surnud.
2Ole valvas ja hoia, mis on veel jäänud; seegi on juba suremas, sest ma ei ole leidnud su tegusid olevat täiuslikud oma Jumala silmis.
3Tuleta siis meelde, kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuulnud, ning hoia seda tallel ja paranda meelt! Kui sa nüüd ei valva, siis ma tulen kui varas ja sa ei saa arugi, mis tunnil ma tulen su peale.
4Kuid Sardeses on sul mõned, kes ei ole määrinud oma rõivaid, ning need saavad kõndida koos minuga valgeis rõivais, sest nad on seda väärt.
5Kes võidab, see riietatakse samamoodi valgete rõivastega. Mina ei kustuta tema nime eluraamatust ning ma tunnistan tema nime oma Isa ees ja Isa inglite ees.
6Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!
Lapsevanemaks olemise rõõmude hulgas on asi, mis ajab mind ahastusse - ja see on, kui olen palunud lastel midagi teha, ning pean seda taas ja taas kordama. Olen lugematuid kordi öelnud näiteks: “Ära pane oma joogikruusi põrandale!” Kristlasena usuteed käies olen märganud, kui sageli ma ka ise unustan asju, mida õppisin alguses, uskuma hakates. Samalaadne olukord oli Sardese kogudusega.
Sardese linn oli saanud muinasjutuliselt jõukaks siis, kui linna lähedal olevaist jõgedest leiti kulda, ometi ei noomita Sardese kogudust uhkuse pärast. Linnas oli domineeriv Cybele kultus, millega kaasnesid metsikud seksuaalorgiad, aga kogudust ei noomitud ebamoraalsuse pärast.
Sardesel oli (ja on varemetena ka praegu) hämmastav akropol, ülalinna kindlus. See oli ligi 500m kõrge ning näis vallutamatu - ometi ei noomita Sardest ka mugandumise pärast. Aastal 546 pKr vallutas linna Cyrus Pärsiast, kasutades selleks ühtainust kitsast kaljulõhet, millest siis, kui kogu linn magas, puges läbi üks sõdur, kes seejärel avas linnaväravad. On märkimisväärne, et aastal 214, langes linn täpselt samamoodi ka Antiookius Suure kätte - linn oli unustanud oma varasema õppetunni!
Jeesuse noomituse põhjuseks Sardese kogudusele on see, et nad on uinunud ning neil on vaja ärgata, aga sellele lisandub positiivne korraldus: “Pidage meeles.... kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuulnud...” (s 3). Meelespidamine on kristliku usu tuum - selle meenutamine, mida Jumal on meie heaks teinud Kristuses, on kristlaste jumalateenimise keskmes. Keegi on öelnud: “Kristlus on väga lihtne; sul on vaja vaid natuke leiba, veini, meelespidamist ja visiooni.” Isegi kristliku distsipliini võti on kõige selle meelespidamine, mida Jumal on meile õpetanud ning selle jätkuv praktiseerimine oma elus.
Selle kommentaari autor: Ian Paul