Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 18:1-24
Nägemus Paabeli langemisest1Pärast seda nägin ma veel teist inglit, kellel oli suur meelevald, tulevat taevast alla, ning maailm läks valgeks tema hiilgusest.
2Ta hüüdis võimsa häälega:
"Langenud, langenud on suur Paabel ning on saanud kurjade vaimude eluasemeks ning kõigi rüvedate vaimude varjupaigaks ja kõigi rüvedate lindude varjupaigaks ning kõigi rüvedate loomade ja vihatute varjupaigaks!
3Sest tema hooruse raevuviinast on joonud kõik paganad ning temaga on hooranud maailma kuningad ning ilmamaa kaupmehed on rikastunud tema toretsemisest!"
4Ja ma kuulsin teist häält taevast hüüdvat: "Tulge temast välja, mu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ning et te ei kannaks midagi tema nuhtlustest!
5Sest tema patud on ulatunud taevani ning Jumalale on tulnud meelde tema ülekohtused teod.
6Makske temale kätte, nõnda nagu tema on kätte maksnud, ning tasuge temale kahevõrra tema tegude järgi; karikasse, mille ta on valanud täis, valage talle kahevõrra,
7niipalju kui tema on iseennast ülistanud ja toretsenud, niisama palju andke temale piina ja leina! Tema ütleb oma südames: Ma istun kuningannana ega ole lesk ja ei saa iialgi näha leina.
8Seepärast tulevad ühel päeval talle nuhtlused: surm ja lein ja nälg, ning ta põletatakse ära tulega, sest võimas on Issand Jumal, kes on mõistnud kohut tema üle.
9Tema pärast hakkavad nutma ja halisema ilmamaa kuningad, kes temaga on hooranud ja toretsenud, kui nad näevad tema põlemise suitsu,
10seistes kartusest tema piina ees kaugel eemal ja hüüdes:
"Häda, häda, suur linn, Paabel, võimas linn, sest üheainsa tunniga on tulnud su kohtumõistmine!"
11Ja ilmamaa kaupmehed nutavad ja leinavad tema pärast, sest keegi ei osta kunagi enam nende kaupa:
12ei kulda ega hõbedat, ei kalliskive ega pärleid, ei peenlinast ega purpurit, ei siidi ega erepunast riiet, ei mingisugust healõhnalist puud ega mingisugust elevandiluust eset, ei mingisugust väärispuust tehtud või vasest või rauast või marmorist eset,
13ei kaneeli ega kardemoni, ei suitsutusrohte, mürri ega viirukit, ei veini ega õli, ei püülijahu ega nisu, ei veiseid ega lambaid, ei hobuseid ega tõldu, ei orje ega inimhingi.
14Puuviljad, mida su hing himustas, on su käest kadunud ning kõik, mis särav ja läikiv, on su käest läinud kaotsi ning neid ei leita enam.
15Nende asjadega kauplejad, kes on rikastunud selle linna varal, seisavad kartusest tema piina ees kaugel eemal, nuttes ja leinates:
16"Häda, häda, suur linn, riietatud peenlinasesse ja purpurisse ja erepunasesse ning ehitud kulla ja kalliskivide ja pärlitega, sest üheainsa tunniga on ära rüüstatud nii suur rikkus!"
17Kõik tüürimehed ja laevnikud ja kõik meremehed ja kõik, kes merel sõidavad, seisid kaugel eemal
18ja kisendasid, kui nad nägid ta põlemise suitsu: "Kes on selle suure linna sarnane?"
19Nad puistasid põrmu oma pea peale ning kisendasid nuttes ja leinates:
"Häda, häda, suur linn, kus on rikastunud kõik, kellel oli laevu merel - üheainsa tunniga on ta rüüstatud!"
20Rõõmusta tema pärast, taevas, ning pühad ja apostlid ja prohvetid, sest Jumal on teie kaebuse mõistnud tema kanda!"
Aastaid tagasi uurisin koos mõne sõbraga läbi enamiku Iraagist. Uitasime mööda muistset Paabelit, seisatasime (taastatud) Istari värava ees. Kõikevaldav mulje oli tontlik, kõhedakstegev, rõhuv vaikus. Ja samasugune on ka tänase peatüki meeleolu: alates 2.salmi “võimsast häälest” viimase salmi täieliku vaikuseni. Paabel on hukkunud nagu veskikivi, mis on langenud merre, ning kõik selle suure hoora ettevõtmised on läbi.
Miks kasutatakse seda piinlikku võrdlust prostituudist (peale selle, et nii tekib rabav kontrast peatselt ilmuva pruudiga)? Ilmselt sellepärast, et see on täielikult sobiv võrdpilt kogu jumalatust süsteemist, milles peame elama igal päeval. Armastus on taandatud hinnalipikuks. Ihuliikmete ühinemine ei tähenda elude ühinemist. Hoora veetlus ja võrgutamine on vaieldamatud, kuid seda mida ta tõotab, ei suuda ta tegelikult anda.
Kõik on võlts, pinnapealne, tühi. Oma sisimas olemuses ei ole selle hoora tegevus mitte seksuaalne, vaid kaubanduslik ning peaaegu vaimne. Inimeste austusvajadus on moonutatud ning pööratud nende eneste suunas, pannes nad tiirlema ümber suure hoora, tema priiskava külluse ja kassikulla (NB! pane tähele salmides 11-19 kirjeldatud kaupmehi ning nende ahnust!).
Mõnikord jutustan oma Aafrika kuuljatale liigse innukusega seda, et tüüpiline ameeriklane on see, kes “ostab, mida tal vaja ei ole - rahaga mida tal ei ole selleks, et muljet avaldada inimestele, kes talle ei meeldi.” Taevane üleskutse täna on: “Tulge temast välja, mu rahvas!” (s 4). Ärgem laskem end võrgutada Paabeli särast ja hiilgusest. Kurat ei ole tugev ja kõikivõitev lõvi, vaid pigem mikrofoniga hiir. Ning ühel päeval võetakse temalt ka see mikrofon.
Selle kommentaari autor: Hank ja Cathy Pott