Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 5:38-42
Jeesuse mäejutlus38Te olete kuulnud, et on öeldud: Silm silma ja hammas hamba vastu!
39Aga mina ütlen teile: Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette!
40Ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ning võtta su särki - jäta talle ka kuub!
41Ja kui keegi sunnib sind käima ühe miili, mine temaga kaks!
42Anna sellele, kes sinult palub, ja ära pööra selga sellele, kes sinult tahab laenata!
Kättemaks on üks inimese tugevamaid instinkte. Kogetud kurja tasumise vajaduse tõttu on alustatud sõdu, kirjutatud suurejoonelisi romaane, tehtud eepilisi filme. “Ära vihasta, vaid maksa kätte,” õhutatakse üksteist ja nii muudame kangelasteks need, kes kurjadele mõõdavad õigluse nimel kätte täie rauaga. Iisraeli ajaloos oli nälg kättemaksu järele sedavõrd suur, et käsuseadusega olid pandud piirid selle kohta kuhumaani õiglust üldse nõuda võis, et karistus oleks tasaväärne kuriteoga. Just neid seadusi tsiteerib siin Jeesus (2Ms 21:24; 3Ms 24:19-20 5Ms 19:21) Nende eesmärgiks oli piiritleda, mitte õigustada või esile tõsta kättemaksu.
Aga Jeesusele ei piisa ka sellest, vaid Ta soovib, et läheksime sügvamale, kaugemale. Jeesus soovitab radikaalselt teistsugust lähenemist. Ta pole rahul pelga vägivalla ja vastuvägivalla tsükli piiramisega: Tema eesmärk kogu see tsükkel murda (s 39). See on enam kui lihtsalt õigusenõudmine - siin nõutakse halastust. See tähendab anda neile, kes meilt on võtnud (s 40); tähendab, et see, kes oli ohver võtab initsiatiivi teenida (s 41). Jeesus annab jõuetutele jõudu, sest isegi kõige sügavamalt haavatud ohver - ja eriti just selline inimene - omab jõudu andeks anda.
Sellisel armastusel, mida Jeesus ootab meid väljendavat isegi oma vaenlastele, on kaks iseloomustavat joont (s 44). Esiteks läheb selline armastus väga palju kaugemale meie tavapärasest ootusest (s 46). Seal kus ma muidu nõuaksin enda õigust, ütleb see, et pean tähelepanu pöörama hoopis oma vastutusele. Seal kus ma loomupäraselt otsiksin kättemaksu ja tasumist, käsib see mind sirutada lunastuse suunas.
Teine iseloomulik joon on see, et see armastus on aktiivne, tegus. See pole mingi passiivne kurjusega leppimine - sest meid on kutsutud aktiivselt, tegudega armastama (s 44), sirutama armastuses sinna, kus seda kõige enam vajatakse (s 46) ning palvetama nende eest, kes on meie vastu. See on kõrge ning ülev kutsumine, mis tuleneb Jumala enese täiuslikust armastusest ning imest, et Jeesus teeb selle täitmise meile võimalikuks.
Selle kommentaari autor: Gerard Kelly