Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 15:22-35
Nõupidamise otsus22Siis apostlid ja vanemad koos terve kogudusega arvasid heaks valida endi seast mehi ja saata need Antiookiasse koos Pauluse ja Barnabasega, nimelt Juuda, hüüdnimega Barsabas, ja Siilase, kes mõlemad olid juhid vendade hulgas.
23Nendega nad saatsid järgmise kirja: „Apostlid ja vanemad, teie vennad, tervitavad vendi paganate seast, kes elavad Antiookias ja Süüria- ja Kiliikiamaal!
24Et me oleme kuulnud, et mõned, kes meie seast on välja läinud, kuigi meie neid ei ole volitanud, on oma kõnedega teid rahutuks teinud ja teie hinged kitsikusse viinud,
25siis oleme meie üksmeelselt arvanud heaks valida mehi ja saata need teie juurde koos meie armsate Barnabase ja Paulusega,
26meestega, kes on pannud oma elu kaalule meie Issanda Jeesuse Kristuse nime pärast.
27Nii me siis läkitasime Juuda ja Siilase, et need teile ka suusõnal teataksid sedasama.
28Sest Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teie peale ei tohi panna ühtegi muud koormat kui need hädavajalikud -
29hoiduda ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu söömisest ning pilastusest. Teete hästi, kui te neist hoidute! Jääge terveks!”
30Nii nad saadeti teele ja nad tulid Antiookiasse, kutsusid kokku rahvahulga ja andsid kirja edasi.
31Kui nood olid selle läbi lugenud, rõõmustasid nad saadud julgustuse pärast.
32Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, julgustasid vendi mitmete sõnadega ja kinnitasid neid.
33Aga kui nad seal mõnda aega olid viibinud, lasksid vennad nad rahuga minema nende juurde, kes neid olid läkitanud.
34[Siilas arvas aga heaks jääda nende juurde.]
35Paulus ja Barnabas jäid Antiookiasse, õpetades ja kuulutades koos paljude teistega Issanda evangeeliumi sõna.
Otsus, milleni jõuti Jeruusalemmas, muutus alles siis kasulikuks, kui seda levitati kõikides koguduses. Nii saadeti paganate juurde Paulus ja Barnabas, keda paganakogudused usaldasid, ning Juudas ja Siilas, kes esindasid Jeruusalemma ja juudikristlasi. Oli vaja luua usaldus, aga kehtestada ka reeglid. Isiklik kohaleminek oli sama oluline kui ametlik kirjavahetus. Ka meie peame olema kindlad, et kogudustele vajalikud otsused õigesti edastatakse, ja mitte lubama, et neid kuidagi filtreerikse, seejuures lootma jäädes, et küll kõik lõpuks ikka aru saavad.
Näeme koguduse juhtide otsustes põhimõtteid, kuidas tegelda küsimustega, mis jagavad kristlasi erinevateks rühmitusteks. Esiteks vaadeldakse probleemi teoloogiliselt ja seatakse see õigele kohale evangeeliumi suhtes. Seejärel otsustatakse praktiliste reeglite üle, mis aitavad kaitsta evangeeliumi põhimõtteid, aga ka hõlbustavad inimsuhteid. Kolmandaks tahavad vanemad olla kindlad selles, et inimesed saaksid otsusest teada usaldusväärsest allikast. Loo tulemus on, et Antiookia kogudus, kus küsimus tekkis, võtab otsuse rõõmuga vastu. Juudas ja Siilas ei ole lihtsalt sõnumitoojad, nad ka teenivad kogudust ja tugevdavad neid usus. See on vaimne otsus, mis võimaldab kogudusel liikuda edasi oma teenimises, see pole ainult küsimus reeglite järgimisest - jällegi eeskuju meile.
Samas on selge, et Barnabase ja Pauluse töö Antiookias peab leidma ka uusi tegijaid. Antiookia kogudusel, kes oli oma prohveteist ja õpetajaist kaks saatnud misjonärideks, on rõõm õpetada sõna ka paljudele teistele. Kõik, mida teevad koguduse juhid või üksikisikud, on mõeldud evangeeliumi edasiviimiseks ja koguduse stabiliseerimiseks. See peab alati olema kõige olulisem, kui otsustatakse koguduse korra üle.
Selle kommentaari autor: Ray Porter