Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ha 2:1-20
Issanda vastus prohvetile1Mina seisan oma vahipostil, asun linnusel ja vaatan, et näha, mida ta mulle räägib ja mida ta mulle vastab mu etteheite peale.
2Ja Issand vastas mulle ning ütles: Kirjuta üles nägemus ja tähenda selgesti lauakeste peale, et see, kes seda loeb, võiks lugeda soravalt.
3Sest nägemus ootab küll oma aega, aga ta ruttab lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle.
4Vaata, kes on isemeelne, selle hing ei ole siiras ta sees; aga õige elab oma usust.
5Ning veel enam: vein on petlik - ei jõua sihile hoopleja mees, kes avab oma kurgu nagu haua ja on täitmatu otsekui surm, kes korjab enesele kõik paganad ja kogub enese juurde kõik rahvad.
Häda ülekohtustele!6Eks nad kõik tee tema kohta pilkelaule ja osatavaid mõistukõnesid ning ütle: Häda sellele, kes kuhjab kokku, mis ei ole tema oma - kui kauaks? - ja koormab ennast võlaga.
7Kas viimaks su võlausaldajad ei tõuse äkitselt ja su vintsutajad ei ärka? Jah, ja sina jääd neile saagiks!
8Sest sa oled riisunud paljusid rahvaid, nüüd riisuvad kõik rahvad sind inimeste vere ja kõige vägivalla pärast, mis sa oled teinud maale ja linnale ning kõigile selle asukaile.
9Häda sellele, kes ahnitseb oma kojale ülekohtust kasu, et paigutada oma pesa kõrgele ja päästa ennast kurja käest.
10Sa oled oma kavatsustega häbistanud oma koja, oled hävitanud paljusid rahvaid ja oled teinud pattu oma hinge vastu.
11Sest kivi müüris kisendab ja sarikapuu vastab temale.
12Häda sellele, kes ehitab verega linna ja rajab ülekohtuga linnust!
13Vaata, eks seegi ole vägede Issandalt, et rahvaste vaev saab tuleroaks ja rahvahõimud väsitavad endid ilmaaegu?
14Sest maa saab täis Issanda au tundmist - otsekui veed katavad merepõhja.
15Häda sellele, kes joodab ligimest, pannes joogi hulka oma viha, et jooja joobnuks jääks ja jootja saaks vaadata tema alastiolekut.
16Au asemel sa küllastud häbist: joo sinagi ja näita oma eesnahka! Issanda parema käe karikas jõuab ringiga sinuni, ja su au kaetakse häbiga.
17Sest Liibanonile tehtud vägivald katab sind ja loomade hävitus teeb sulle hirmu inimeste vere, samuti maale, linnale ja kõigile selle asukaile tehtud vägivalla pärast.
18Mis kasu on nikerdatud kujust, mille meister nikerdab, valatud kujust ja valeõpetajast, et meister kuju peale loodab, valmistades keeletuid ebajumalaid?
19Häda sellele, kes ütleb puule: „Ärka!” või liikumatule kivile: „Liigu!” Ons see õpetaja? Vaata, see on kulla ja hõbedaga kaetud, ometi pole vaimu tema sees.
20Aga Issand on oma pühas templis, tema palge ees vaikigu kogu maa!”
Habakuk ei oota oma valvetornis asjatult. Viimaks Jumal ka vastab talle öeldes, et Tema jumalik toimimine leiab aset ajaloos. Jumal julgustab prohvetit ootamist jätkama. Ja kuigi tundub, et asjad liiguvad väga aeglaselt, on Jumal siiski määranud juba ajahetke, mil ettemääratu ka aset leiab (s 2,3). Kurjad hävitatakse (s 4a, 5-20), aga õiglased jäävad alles. Salmis 4b elavad “õiged oma ustavuse tõttu” - seda on sageli tõlgitud kui “õiged elavad oma usust” (nii ka eesti k Piiblis). Too viimane tõlkevariant on mõjutatud Uue Testamendi õpetusest õigeksmõistmise kohta, mis tuleb usust (Rm 1:17; Gl 3:11; Hb10:38), siiski on taoline tõlge eksitav. Heebreakeelne sõna “emunah” viitab enam “truudusele” ja “ustavusele” - st elada oma elu ustavuses oodates Jumala päästet katsumustest.
Olen üles kasvanud farmis ning omandanud teatud arusaamise ootamise tähtsusest põllutöös. Külvamise ja lõikuse vahel on pikk ja rasket tööd täis periood - kastmine, rohimine, pookimine, kahjurite tõrje, väetise lisamine jpm. Ja põllumees peab oma tööd jätkama igal päev, oodates lõikust. Täpselt samal kombel tuli Habakukil jätkata elamist - ustavana just käesolevas hetkes, koos kõigega, mida see tõi. Ootamine ei tähendanud käte ristipanemist ja passiivset pealtvaatamist, oodates, et tulevikus loodetav sünnib iseenesest.
Habakuk elab “aegade vahel” - tõotuse andmise ja selle täitumise vahel. Jumal ütleb Habakukile vaid seda, mida Ta teha kavatseb, aga mitte millal see kõik sünnib. Peale seemne külvamist oskab enamik põllumehi öelda, kui palju aega kulub lõikuseni. Habakuk aga pidi ootama teadmata, millal Jumala määratud aeg täis saab. See, mida õigetelt Habakuki aegadel oodati oli enam kui lihtsalt pika ooteaja vältel igapäevaste ülesannete ustav täitmine - vaid neilt oodati seda ka vastuoludes, ebaõnnestumistes, suurtes raskustes ning sügavas ahastuses. Ja selline ootamine eeldab suurt julgust ja tohutut vastupidavust!
Selle kommentaari autor: Alison Lo