Piiblivõtme arhiiv
2002-01-10
Aabram teenib Jumalat
1Ms 13
1Ja Aabram läks Egiptusest üles Lõunamaale, tema ja ta naine ja kõik, mis tal oli; ja Lott oli koos temaga.
2Ja Aabram oli väga rikas karja, hõbeda ja kulla poolest.
3Ja ta rändas peatuspaigast teise, Lõunamaalt Peeteli poole, sinna paika, kus ta telk enne oli olnud, Peeteli ja Ai vahel,
4altari paika, mille ta varem sinna oli teinud; ja Aabram hüüdis seal appi Issanda nime.
5Aga ka Lotil, kes rändas koos Aabramiga, oli lambaid ja kitsi, veiseid ja telke.
6Kuid maa ei suutnud neid toita, et üheskoos elada, sest nende varandus oli nii suur, et neil oli võimatu üheskoos elada.
7Ja Aabrami loomade karjaste ja Loti loomade karjaste vahel tekkis riid; kaananlased ja perislased elasid siis veel sellel maal.
8Siis Aabram ütles Lotile: "Ärgu olgu riidu minu ja sinu vahel, minu karjaste ja sinu karjaste vahel. Meie, mehed, oleme ju vennad!
9Eks ole kogu maa su ees lahti? Mine nüüd minu juurest ära, lähed sina vasakut kätt, lähen mina paremat kätt; lähed sina paremat kätt, lähen mina vasakut kätt."
10Siis Lott tõstis oma silmad üles ja nägi, et kogu Jordani piirkond oli kõikjal veerikas; enne kui Issand Soodoma ja Gomorra hävitas, oli see kuni Soarini otsekui Issanda rohuaed, samasugune nagu Egiptusemaa.
11Ja Lott valis enesele kogu Jordani piirkonna; Lott läks teele hommiku poole ja nad lahkusid teineteisest.
12Aabram jäi Kaananimaale ja Lott asus piirkonna linnadesse ning lõi oma telgid üles Soodomani.
13Aga Soodoma mehed olid väga pahad ja patused Issanda ees.14Ja Issand ütles Aabramile, pärast seda kui Lott tema juurest oli lahkunud: "Tõsta nüüd oma silmad üles ja vaata paigast, kus sa oled, põhja ja lõuna ja hommiku ja õhtu poole,
15sest kogu maa, mida sa näed, ma annan sinule ja su soole igaveseks ajaks!
16Ja ma teen su soo maapõrmu sarnaseks: kui keegi suudab maapõrmu ära lugeda, siis on sinugi sugu äraloetav.
17Võta kätte, käi maa läbi pikuti ja põiki, sest ma annan selle sinule!"
18Ja Aabram võttis telgid ja tuli ning elas Mamre tammikus, mis on Hebroni juures; ja ta ehitas sinna altari Issandale.
Ainus, mis Aabramit selle kohaga sidus, oli sinna ehitatud altar. Aabrami kodu ei olnud mitte seal, kus asusid tema sugulased, vaid seal, kus asus tema Jumal.
Muidugi ei ela Jumal mingis kindlas kohas, vaid Ta on kõikjal, ent tolleaegne maailmapilt ja ka jumalapilt oli pisut teistsugune. Jumalat seostati konkreetsete kohtadega. See ilmneb mitmetest tekstidest, kus öeldakse, et tempel või Jeruusalemm või Siinai mägi on Jumala elu- või asupaik. Vaadakem kas või psalmi 121: ma tõstan oma silmad mägedele, kust mulle abi tuleb.
Samas ei arvanud Aabram, et kui ta liigub sellest kohast mujale, siis Jumal jääb temast sinna maha. Vastasel korral ei olnuks mingit mõtet ehitada altarit Mamre tammikusse Hebroni juures, kuhu ta hiljem elama asus. Me näeme, et igas paigas, kuhu Aabram elama asus, oli tema esmaseks mureks ehitada altar.
