Piiblivõtme arhiiv
2002-03-31
Johannese 20:1-10
Jh 20:1-10
1Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul, kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud.
2Ta jooksis siis ja tuli Siimon Peetruse ja selle teise jüngri juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile: "Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud."
3Peetrus läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde.
4Nad jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena.
5Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi ei astunud ta sisse.
6Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda sisse ja nägi maas olevaid surilinu
7ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber olnud, et see ei olnud koos surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises kohas.
8Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena oli hauale tulnud, ning nägi ja uskus.
9Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma.
10Jüngrid läksid nüüd taas ära kodu poole.
Esimene oli äraveeretatud kivi. Lugedes ülestõusmise sündmusest Mt 27:66, leiame, et haua uksele pandud kivi oli väga suur, see oli pitseeritud ja seda valvasid valvurid. Nüüd oli kivi eemaldatud. Maarja ei suutnud nähtut uskuda ning oletas, et Joosep ja Nikodeemos on surnukeha ära viinud.
Teine tõendus oli tühi haud. Kuigi Maarja ei suutnud sedagi uskuda, kiirustas ta siiski Peetrusele ja Johannesele oma kahtlustest teatama. On tähelepanuväärne, et sõnum Jeesusest pani kohe jüngrid liikuma. Milliste mõtetega võis küll haua poole joosta Jeesust salanud Peetrus? Kas ta lasi teadlikult Johannese ette, kartes kohata Jeesust, ja siiski Teda armastades?
Kolmas tõendus olid surilinad. Juudid ei matnud oma surnuid mitte kirstus, vaid surnu pandi linade vahele, mähiti üleni riideribaga ning asetati selleks otstarbeks raiutud kaljukoopasse. Surnumähis immutati lõhnaainetega. Nüüd oli hauapõrandal avamata surilinadest mähis, kuid Jeesust ei olnud seal sees. Surnu näol olnud higirätik oli kokkupanduna linade kõrval. Nüüd uskus Johannes!