Piiblivõtme arhiiv
2002-07-27
Johannese 5:31-47
Jh 5:31-47
31Kui ma tunnistaksin iseenese kohta, ei oleks mu tunnistus kehtiv.
32See, kes minu kohta tunnistab, on keegi teine, ja ma tean: see tunnistus, mida tema minu kohta tunnistab, on kehtiv.
33Teie olete läkitanud saadikuid Johannese juurde, ja tema on tunnistanud tõtt.
34Aga mina ei vaja mingit inimese tunnistust, vaid räägin seda selleks, et teie võiksite pääseda.
35Johannes oli lamp, mis põles ja paistis, teie aga tahtsite üürikest aega ilutseda tema valguses.
36Aga minul on suurem tunnistus kui Johannese oma: teod, mis Isa mulle on andnud täide viia, needsamad teod, mida ma teen, tunnistavadki minust, et Isa on minu läkitanud.
37Ja Isa, kes minu on saatnud, tema ise tunnistab minu kohta. Teie ei ole iialgi kuulnud tema häält ega näinud tema nägu
38ega püsi tema sõna teis, sest te ei usu teda, kelle tema on läkitanud.
39Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu - ja just need on, mis tunnistavad minust.
40Aga te ei taha tulla minu juurde, et saada elu.41Mina ei vaja austust inimestelt,
42kuid ma tunnen teid: teie sees ei ole armastust Jumala vastu.
43Mina olen tulnud oma Isa nimel, ja ometi ei võta te mind vastu. Kui mõni teine tuleb iseenese nimel, siis tolle te võtate vastu.
44Kuidas te võite uskuda, kui te ootate austust üksteiselt ega otsi seda austust, mis tuleb üksnes Jumalalt?
45Ometi ärge arvake, et mina hakkan teid Isa ees süüdistama. See, kes teid süüdistab, on hoopis Mooses, kelle peale te oma lootuse olete pannud,
46sest kui te usuksite Moosest, siis te usuksite ka mind, sest tema on kirjutanud minust.
47Aga kui te isegi tema kirju ei usu, kuidas te siis saate uskuda minu sõnu?"
Hoolimata kõigist jõupingutustest ja uurimistest ei suutnud nad leida ja omaks võtta seda olulist, kõige tähtsamat, kellest Mooses ja prohvetid ette kuulutasid: Jeesust!
Nad olid küll läinud maad kuulama Ristija Johannese juurde, kas tema on ehk see Messias, ja saanud eitava vastuse. Juudid ei suutnud uskuda ja omaks võtta Jeesuse kuulutust. Isegi kõik need imeteod, mis tunnistasid Jeesuse erilist läkitust ja väge, ei pannud neid järele mõtlema (s 36). Nad põlgasid ära puusepa poja Jeesuse. Jah, oleks see olnud keegi võõras, kaugelt maalt, see oleks kõlvanud küll.
Kas ei kordu ajalugu tänapäeval? Otsitakse midagi uut, põrutavat, müstilist. Aga Jeesus? Ta on ju nii tavaline, vanaaegne ja rohkem sobilik vanuritele!?
Kõik müstiline ja ligitõmbav, mille järele inimesed jooksevad, on samas hukutav. Paraku peame tunnistama, et palju armastavad ka Piiblit lugedes tuhnida pigem pisiasjades ja fantaseerida kõikvõimalike tulevikustsenaariumide üle. Selle asemel oleks aga vaja vaadata oma hingepõhja Jeesuse valguses ja parandada meelt.