Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2002-09-27     Järgmine 2002-09-29

2002-09-28

Õiglane Jumal

Rm 9:14-22

Iisraeli valikust

14Mis me siis ütleme? Kas Jumala juures on ebaõiglust? Mitte sugugi!
15Ta ju ütleb Moosesele:
"Ma halastan, kellele ma halastan, ja heidan armu, kellele ma heidan armu."
16Nõnda siis ei sõltu see inimese tahtest ega pingutusest, vaid Jumalast, kes halastab.
17Ütleb ju Pühakiri vaarao kohta:
"Just selleks olen ma sind üles äratanud, et sinu juures näidata oma väge, ja et minu nime kuulutataks kogu maal."
18Niisiis, ta halastab, kellele tahab, ning kalgistab, keda tahab.
19Nüüd sa ütled mulle: "Mis ta siis enam ette heidab! Kes saab vastu panna tema tahtmisele?"
20Oh inimene, kes sina õigupoolest oled, et sa tahad Jumalaga vaielda? Ega siis savinõu ütle oma voolijale: "Miks sa mu nõnda oled teinud?"
21Või kas pole potissepal meelevalda savi üle - valmistada samast segust üks nõu auliseks, teine aga autuks tarbeks?
22Eks Jumal, tahtes näidata oma viha ja teha tuntavaks oma väge, ole suure pikameelsusega talunud vihanõusid, mis olid valmistatud hukatuseks,
Taevas särab imeilus ja kuum päike ning maapinnal lebab kaks tükikest, üks savi- ja teine vahatükk. Nad on oma kõvaduse astme poolest peaaegu ühesugused, kuid siiski tuleb päikesepaistel ilmsiks nende väga suur erinevus – vaha sulab päikese käes, aga savi muutub järjest kõvemaks.
Kas inimestega pole tihtilugu samamoodi? Kuigi Jumal laseb oma päikest tõusta ühtemoodi nii heade kui kurjade üle (vt Mt 5:45), muutub osade inimeste süda siiski järjest kõvemaks ja pahuramaks ning teised seevastu lasevad Jumalal ennast sulatada ja ümber vormida.

Jumala tahe on määrav – see on tänase kirjakoha läbiv teema (s 16). Et tänast kirjakohta paremini mõista, peab meil olema natuke taustinformatsiooni – mida Piibel tervikuna räägib Jumala tahte ja iseloomu kohta. Kui uurida selle kohta Piiblist laiemalt, siis võime teada saada, et Jumal on hea, erapooletu, siiras, õige ja õiglane ning Temas ei ole ülekohut ega võta Ta ka meelehead (vt s 14 paralleelkirjakohti Piiblis, lk allservas).

Niisiis, Jumala tahe on alati meie elu jaoks hea, küsimus on ainult selles, kas me Jumala pakutud armu vastu võtame või lükkame selle endast ära.

Samuti toob tänane kirjakoht näitena vaarao (s 17), kelle juures tegi Jumal oma nime kuulsaks. Ja tähelepanuväärne on vaarao juures see, et mida rohkem Jumal oma väge lasi välja paista, seda enam vaarao süda paadus.

Kumma materjaliga võiksin võrrelda ennast erinevates elu olukordades?

Palve: Issand, ole mulle armuline, sulata mu neerud ja mu süda, ning kui ma olen valuteel, siis juhata mind eluteele! Aamen.
Autor Risto Abel
Eelmine 2002-09-27     Järgmine 2002-09-29