Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2010-03-05 Järgmine 2010-03-07
27Nüüd on mu hing ehmunud. Ja mida ma ütlen? Kas ma pean ütlema: Isa, päästa mind sellest tunnist? Kuid ma olen juba astunud sellesse tundi.
28Isa, kirgasta oma nime!" Siis tuli hääl taevast: "Ma olen kirgastanud ja kirgastan veel."
29Rahvahulk, kes seisis ja kuulis, arvas, et kõu müristas; aga teised ütlesid: "Ingel rääkis temaga."
30Jeesus kostis: "See hääl ei sündinud minu, vaid teie pärast.
31Nüüd käib kohus selle maailma üle, nüüd kihutatakse välja selle maailma vürst.
32Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde."
33Aga seda ta ütles, et viidata, millist surma tal tuleb surra.34Rahvahulk vastas siis talle: "Meie oleme Seadusest kuulnud, et Messias jääb igavesti. Kuidas sina siis ütled, et Inimese Poega peab ülendatama? Kes see Inimese Poeg on?"
35Jeesus ütles neile: "Valgus on veel pisut aega teie seas. Käige, kuni teil valgus on, et teid ei tabaks pimedus. Kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ta läheb.
36Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks." Seda rääkis Jeesus ning lahkus ja peitis enda nende eest.
Eelmine 2010-03-05 Järgmine 2010-03-07
2010-03-06
Ei mingit kahtlust!
Jh 12:27-36
Kreeklased tahavad Jeesust näha
27Nüüd on mu hing ehmunud. Ja mida ma ütlen? Kas ma pean ütlema: Isa, päästa mind sellest tunnist? Kuid ma olen juba astunud sellesse tundi.
28Isa, kirgasta oma nime!" Siis tuli hääl taevast: "Ma olen kirgastanud ja kirgastan veel."
29Rahvahulk, kes seisis ja kuulis, arvas, et kõu müristas; aga teised ütlesid: "Ingel rääkis temaga."
30Jeesus kostis: "See hääl ei sündinud minu, vaid teie pärast.
31Nüüd käib kohus selle maailma üle, nüüd kihutatakse välja selle maailma vürst.
32Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde."
33Aga seda ta ütles, et viidata, millist surma tal tuleb surra.34Rahvahulk vastas siis talle: "Meie oleme Seadusest kuulnud, et Messias jääb igavesti. Kuidas sina siis ütled, et Inimese Poega peab ülendatama? Kes see Inimese Poeg on?"
35Jeesus ütles neile: "Valgus on veel pisut aega teie seas. Käige, kuni teil valgus on, et teid ei tabaks pimedus. Kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ta läheb.
36Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks." Seda rääkis Jeesus ning lahkus ja peitis enda nende eest.
„Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim! Ära heida mind ära oma palge eest ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu! Anna mulle tagasi rõõmustus sinu päästest, ja heameelne Vaim toetagu mind!“ ( Ps 51:12-14)
Kas Jeesus kunagi kahtles? Tänase kirjakoha pealiskaudsel lugemisel võime arvata, et ta seda tegi. Kuid tegelikult on suur vahe Jumalas kahtlemisel ning sellel kui „hing on ehmunud“ (s 27). Läbi Piibli on palve sisuks olnud Jumala ees aus olemine. Seega Jeesuse ütlus 27 salmis on tegelikult usu kinnitamine; ta tõstatab kahtluse võimalikkuse ainult selleks et see siis kõrvaldada. Jeesus palvetab: „ minu hing on ehmunud“, „mu süda on mures“ – mida enam suudame tunnistada oma vajadust, seda ligemal oleme Jumalale.
Pane ka tähele et Jeesus kinnitab oma usaldust Jumala plaani vastu. Nii tema elu kui ka surm on jumalike eesmärkide täideviimise teenistuses ( s 31-33). Kui tundub, et asjad ei ole enam kellegi kontrolli all – siis oleks vägagi kasulik üle vaadata mida me Jumala kohta õieti teame – ja seda nii Piiblisse kui ka oma elukogemusele vaadates.
Jeesus keskendus üksiti vaid sellele teerajale, mis tõi Jumalale kõige rohkem au (s 28). Rahvas omakorda on segaduses ja seepärast sekkus Jumal ise (s 28-30).
Ühel ööl mitu aastat tagasi, olin väga väsinud ja palvetasin koos naisega köögi laua ääres. Meie piirkonnas möllas torm ja mina hakkasin magama jääma. Korraga kärgatas hele pikselöök otse meie maja kohal! Mul oli väga tugev tunne, et Jumal tahtis mulle ütelda: „Ärka üles ning hakka asjadesse tõsiselt suhtuma, kui tahad minuga rääkida!“ Mõnikord sekkub Jumal meie ellu väga dramaatilisel kujul. Teinekord taas püsib vait ning meie oleme sunnitud kasvama usalduses. Siiski on ta meiega igal ajal.
Pane ka tähele et Jeesus kinnitab oma usaldust Jumala plaani vastu. Nii tema elu kui ka surm on jumalike eesmärkide täideviimise teenistuses ( s 31-33). Kui tundub, et asjad ei ole enam kellegi kontrolli all – siis oleks vägagi kasulik üle vaadata mida me Jumala kohta õieti teame – ja seda nii Piiblisse kui ka oma elukogemusele vaadates.
Jeesus keskendus üksiti vaid sellele teerajale, mis tõi Jumalale kõige rohkem au (s 28). Rahvas omakorda on segaduses ja seepärast sekkus Jumal ise (s 28-30).
Ühel ööl mitu aastat tagasi, olin väga väsinud ja palvetasin koos naisega köögi laua ääres. Meie piirkonnas möllas torm ja mina hakkasin magama jääma. Korraga kärgatas hele pikselöök otse meie maja kohal! Mul oli väga tugev tunne, et Jumal tahtis mulle ütelda: „Ärka üles ning hakka asjadesse tõsiselt suhtuma, kui tahad minuga rääkida!“ Mõnikord sekkub Jumal meie ellu väga dramaatilisel kujul. Teinekord taas püsib vait ning meie oleme sunnitud kasvama usalduses. Siiski on ta meiega igal ajal.
Mõtle mõne oma elu ala peale, kus sulle tundub et Jumal on täiesti vait. Võta aega ning palu, et tema näitaks mida ta tahab sulle õpetada; ning et võiksid tugevamalt kogeda tema ligiolu sel ajal kui pead ootama.