Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2010-03-17 Järgmine 2010-03-19
25Seda ma olen teile rääkinud teie juures viibides.
26Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud.27Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!
28Te kuulsite, et ma ütlesin teile: "Ma lähen ära ja tulen tagasi teie juurde. Kui te mind armastate, küll te siis rõõmustate, et ma lähen Isa juurde, sest Isa on suurem kui mina."
29Ja nüüd ma olen teile seda öelnud, enne kui see sünnib, et te usuksite, kui see sünnib.
30Ma ei räägi enam teiega palju, sest maailma vürst tuleb ja tal ei ole mingit voli mu üle,
31vaid et maailm saaks aru, et mina armastan Isa ja teen nõnda, nagu Isa mind on käskinud. Tõuske, läki siit minema!"
Eelmine 2010-03-17 Järgmine 2010-03-19
2010-03-18
Rahu keset katsumusi
Jh 14:25-31
Tõotus Püha Vaimu tuleku kohta
25Seda ma olen teile rääkinud teie juures viibides.
26Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud.27Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!
28Te kuulsite, et ma ütlesin teile: "Ma lähen ära ja tulen tagasi teie juurde. Kui te mind armastate, küll te siis rõõmustate, et ma lähen Isa juurde, sest Isa on suurem kui mina."
29Ja nüüd ma olen teile seda öelnud, enne kui see sünnib, et te usuksite, kui see sünnib.
30Ma ei räägi enam teiega palju, sest maailma vürst tuleb ja tal ei ole mingit voli mu üle,
31vaid et maailm saaks aru, et mina armastan Isa ja teen nõnda, nagu Isa mind on käskinud. Tõuske, läki siit minema!"
1 - Confessions of Augustine in Modern English, trans SE Wirt, Lion, 197
Kas Jumal on sulle andud mõne tõotuse, mille esiletulekut oled täna ootamas?
Selles järgmises tõotuses Püha Vaimu tuleku kohta, võime avastada veel ühe imeilusa väljenduse kolmainu Jumala tööst (s 26). Eile võisime lugeda Pühast Vaimust kui "Tõe Vaimust" (s. 17). Meie tänases kirjakohas laiendab Jeesus seda mõistet, avades jüngritele, mida Vaim teeb - ta õpetab neid ning ta 'õppekava' saab olema kõikehõlmav - kui jüngrid oma mõtted ja südamed avavad Kõigepühama ärgitustele.
Ta virgutab nende mälu, kui vahel saab raske olema mõista, mis on tegelikult toimumas selles kaootilises maailmas. Ja kui peaks tulema kiusatus unustada see Ainus, kes neid saab võimeliseks ja ärksaks teha - taastab ta nende tuimunud vaimsed meeled ning seisab vastu nende kahtlustele, kui väliselt võib tunduda, et midagi ei ole sündimas. Õpetus ja meenutus on kokkulõimunud.
Rõhuasetus õpetusele oli juudi rahvuse seas väga tugev. Sünagoog oli nii õpetus- kui ülistuskeskus. Kuid nüüdsest - saab olema Vaimu juhendamine vormitud ümber iga jüngri septsiifiliste küsimuste ja otsingute, vormides nende isiksusi, eesmärke, juurutades Kristuse-laadset olemisviisi nende sisemise olemuse osaks.
Meie mälu võib olla väga heitlik ja selektiivne! Kuid nagu alati, on Jumal meid igakülgse varustusega varustanud - kivid, altarid, tuli ja pilved olid kõige varasemad väe sümbolid Tema rahva jaoks. Ning nüüd antakse meile uued sümbolid - leiva ja veini näol, mida ka Vaimuga täidetud Jumala apostel meid ärgitab meeles pidama just sel viisil (vt 1Kr 11:23-32).
On muidugi ka asju, mida unustades talitame õigesti (vt Fl 3:13) - siis kui mäletamine võib osutuda hävituse, kibestumise allikakas.
Selles kontekstis lubab Jeesus oma jüngritele elutähtsa pärandi - oma rahu (s 27). Taaskord - see ei ole mitte väline, vaid sisemine terviklikkus, mis peegeldab kolmainu Jumala tööd nendes. Jüngrite elud olid kahtlemata täis väga vastanduvaid emotsioone. Ometi - samm-sammult - oli Jumal asendamas nende hirmu, lootusetuse ja meeleheite tundeid täisväärtusliku elu: 'väe, armastuse ja mõistlikkuse vaimuga' (2Tm 1:7).
Ta virgutab nende mälu, kui vahel saab raske olema mõista, mis on tegelikult toimumas selles kaootilises maailmas. Ja kui peaks tulema kiusatus unustada see Ainus, kes neid saab võimeliseks ja ärksaks teha - taastab ta nende tuimunud vaimsed meeled ning seisab vastu nende kahtlustele, kui väliselt võib tunduda, et midagi ei ole sündimas. Õpetus ja meenutus on kokkulõimunud.
Rõhuasetus õpetusele oli juudi rahvuse seas väga tugev. Sünagoog oli nii õpetus- kui ülistuskeskus. Kuid nüüdsest - saab olema Vaimu juhendamine vormitud ümber iga jüngri septsiifiliste küsimuste ja otsingute, vormides nende isiksusi, eesmärke, juurutades Kristuse-laadset olemisviisi nende sisemise olemuse osaks.
Meie mälu võib olla väga heitlik ja selektiivne! Kuid nagu alati, on Jumal meid igakülgse varustusega varustanud - kivid, altarid, tuli ja pilved olid kõige varasemad väe sümbolid Tema rahva jaoks. Ning nüüd antakse meile uued sümbolid - leiva ja veini näol, mida ka Vaimuga täidetud Jumala apostel meid ärgitab meeles pidama just sel viisil (vt 1Kr 11:23-32).
On muidugi ka asju, mida unustades talitame õigesti (vt Fl 3:13) - siis kui mäletamine võib osutuda hävituse, kibestumise allikakas.
Selles kontekstis lubab Jeesus oma jüngritele elutähtsa pärandi - oma rahu (s 27). Taaskord - see ei ole mitte väline, vaid sisemine terviklikkus, mis peegeldab kolmainu Jumala tööd nendes. Jüngrite elud olid kahtlemata täis väga vastanduvaid emotsioone. Ometi - samm-sammult - oli Jumal asendamas nende hirmu, lootusetuse ja meeleheite tundeid täisväärtusliku elu: 'väe, armastuse ja mõistlikkuse vaimuga' (2Tm 1:7).
"Ma maitsesin, ning see kasvatas mu nälga ja janu; ma tundsin Su puudutust ja see süütas minus põletava leegina igatsuse tunda Su rahu... Oh Armastus, mis lõõmad, ning kunagi ei hellita! Oh Armastus, kes oled mu Jumal - Su leegist olen süttinud igaveseks." 1