Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2010-03-18 Järgmine 2010-03-20
1"Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik.
2Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja.
3Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida ma teile olen rääkinud.
4Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge.
5Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha.
6Kes ei jää minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab. Ja nad kogutakse kokku ja visatakse tulle ja nad põlevad ära.
7Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida te iganes tahate, ning see sünnib teile.
8Selles on minu Isa kirgastatud, et te kannate palju vilja ja saate minu jüngriteks.
Eelmine 2010-03-18 Järgmine 2010-03-20
2010-03-19
Täiuslik aednik
Jh 15:1-8
Jeesus on tõeline viinapuu
1"Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik.
2Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja.
3Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida ma teile olen rääkinud.
4Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge.
5Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha.
6Kes ei jää minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab. Ja nad kogutakse kokku ja visatakse tulle ja nad põlevad ära.
7Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida te iganes tahate, ning see sünnib teile.
8Selles on minu Isa kirgastatud, et te kannate palju vilja ja saate minu jüngriteks.
1 HCA Gaunt, 1902–1983
"Issand Jeesus, kord kõnelesid Sa inimestele / Mägede tipus, tasandikel: / Aita meil kuulata nüüd nagu siiski, / Ning imetleda su Sõnu taaskord." 1
Viinapuu ja oksa metafoori on Piiblis mainitud mitmel korral (1Ms 40:9; Js 5:1; Õp 31:16; Mt 21:33-41), samuti oli see levinud Jeesuse kaasaegses juudi kirjanduses. See mõjuvõimas sümbol omas mitmeid seoseid rahva jaoks: põllumajandusega, templiga ning Vana Testamendi prohveteeringutega. Kõik need seosed olid tuttavad ka Jeesusele ja ta jüngritele. Kuid mida üritas Jeesus neile läbi selle võrdluse öelda?
Meie ajastul on autentse kristluse nurgakiviks, eriti karismaatilistes ja evangeelsetes kogudustes, saanud iga uskliku personaalne kogemus. Vähemalt möödunud 50 aasta jooksul on see saanud korrigeerivaks ja abistavaks omaduseks kirikutes, kus varem oli rõhuasetus suuresti doktriinidel ja eetikal, mis olid muutunud väga jäikadeks ja kammitsevateks parameetriteks, mille kaudu järgida kristlikku mõtteviisi ja praktikat. Kuid on see võimalik, et pendel on nüüd liiga teise äärmusesse kaldunud?
Oma kujutluspildis tõmbab Jeesus paralleeli okste kinnitumise viinapuu külge ja jüngrite ühenduse vahele temaga. Selles väljendubki kristliku kogemuse olemus. Kuid sellegipoolest - otsekui teades kui lihtne ja ohtlik on kalduda ühekordsete kogemuste otsimise 'usupraktikasse' - andis ta jüngritele ka mõned 'kvalifikatsioonid':
"Temas püsimine" (s.d 4, 5, 6, 7, 9, 10) - on kristliku kogemuse üks peamisi tingimusi. Me 'jääme' Kristusesse, kui toitume tema armust - ka jüngrite jaoks elutähtis õppetund (vt Lk 24:30, Jh 21:13), samuti algkoguduse jaoks (vt. Ap 2:42,46). Olgem valvsad, et lubame 'armu vahenditel' - nagu regulaarne palve ja armulaud - kujundada meis ustavat ja tundlikku vaimu (Ef 5:18-20).
"Vilja kandmine" on hädavajalik. Usk ilma viljadeta on surnud.Viljad on nagu Vaimust tärkavad 'pungad' (Gl 5:22,23), mitte midagi, mida saaksime oma doktriinidele külge kleepida.
"Puhastamine" (s 2) on kahtlemata valulik protsess - ja võib mõjuda laastavalt. Ometi on see tingimata vajalik meie kasvuks isiksuste ja kogudustena.
Meie ajastul on autentse kristluse nurgakiviks, eriti karismaatilistes ja evangeelsetes kogudustes, saanud iga uskliku personaalne kogemus. Vähemalt möödunud 50 aasta jooksul on see saanud korrigeerivaks ja abistavaks omaduseks kirikutes, kus varem oli rõhuasetus suuresti doktriinidel ja eetikal, mis olid muutunud väga jäikadeks ja kammitsevateks parameetriteks, mille kaudu järgida kristlikku mõtteviisi ja praktikat. Kuid on see võimalik, et pendel on nüüd liiga teise äärmusesse kaldunud?
Oma kujutluspildis tõmbab Jeesus paralleeli okste kinnitumise viinapuu külge ja jüngrite ühenduse vahele temaga. Selles väljendubki kristliku kogemuse olemus. Kuid sellegipoolest - otsekui teades kui lihtne ja ohtlik on kalduda ühekordsete kogemuste otsimise 'usupraktikasse' - andis ta jüngritele ka mõned 'kvalifikatsioonid':
"Temas püsimine" (s.d 4, 5, 6, 7, 9, 10) - on kristliku kogemuse üks peamisi tingimusi. Me 'jääme' Kristusesse, kui toitume tema armust - ka jüngrite jaoks elutähtis õppetund (vt Lk 24:30, Jh 21:13), samuti algkoguduse jaoks (vt. Ap 2:42,46). Olgem valvsad, et lubame 'armu vahenditel' - nagu regulaarne palve ja armulaud - kujundada meis ustavat ja tundlikku vaimu (Ef 5:18-20).
"Vilja kandmine" on hädavajalik. Usk ilma viljadeta on surnud.Viljad on nagu Vaimust tärkavad 'pungad' (Gl 5:22,23), mitte midagi, mida saaksime oma doktriinidele külge kleepida.
"Puhastamine" (s 2) on kahtlemata valulik protsess - ja võib mõjuda laastavalt. Ometi on see tingimata vajalik meie kasvuks isiksuste ja kogudustena.
"Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus." (Gl 5:22)
Milliseid tõendeid võid märgata omaenda ja oma koguduse elus ja suhetes tärkavatest Vaimu viljadest?
Milliseid tõendeid võid märgata omaenda ja oma koguduse elus ja suhetes tärkavatest Vaimu viljadest?