Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2010-03-19 Järgmine 2010-03-21
9Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse!
10Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse.
11Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks.
12Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!
13Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest.
14Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin.
15Ma ei nimeta teid enam orjadeks, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Teid olen ma nimetanud sõpradeks, sest teile olen ma andnud teada kõik, mida ma olen kuulnud oma Isalt.
16Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks. Mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel.
17Selle käsu annan ma teile: armastage üksteist!
Eelmine 2010-03-19 Järgmine 2010-03-21
2010-03-20
Arm on kõik, mida vajame
Jh 15:9-17
Jeesus on tõeline viinapuu
9Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse!
10Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse.
11Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks.
12Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!
13Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest.
14Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin.
15Ma ei nimeta teid enam orjadeks, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Teid olen ma nimetanud sõpradeks, sest teile olen ma andnud teada kõik, mida ma olen kuulnud oma Isalt.
16Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks. Mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel.
17Selle käsu annan ma teile: armastage üksteist!
1 - John Ortberg, Christianity Today 41, 1997
2 - E Gordon, Miracle on the River Kwai , Fontana, 1963
3 - Thomas Traherne, Centuries, Faith Press
2 - E Gordon, Miracle on the River Kwai , Fontana, 1963
3 - Thomas Traherne, Centuries, Faith Press
"Sõja esimene ohver on armastus" 1 .
Issand, ma ülistan Sind - kes mind armastad.
Issand, ma ülistan Sind - kes mind armastad.
Angus McGillivray teod 1942. aastal Birma džunglis II Maailmasõja vangilaagris kõnelesid selgemini kui miski, mida ta oleks võinud sõnadega väljendada. 2 Igal söögikorral, tuli ta oma portsionit kätte saama, kuid ei söönud seda ise. Ta viis selle oma surevale sõbrale - kogu aeg omaenda niigi otsakorral olevat jõudu ja tervist oma sõbra elu nimel järjest rohkem kurnates. Lõpuks ta sõbra jõud taastus. Angus varises kokku, kukkus näoli ja suri oma sunnitööl. Kõigile teistele vangilaagris viibijatele meenutati läbi selle sündmuse Jeesuse sõnu: "Ei ole olemas suuremat armastust..." (s 13) ning aeglaselt, kuid kindlalt hakkasid muutuma nii mõnegi kannatustes kibestunud vangi süda, kui nad mõtlesid Anguse eneseohverdusele (1Jh 3:18 ).
Sellegipoolest ei tohiks me seda kirjakohta ka valesti mõista - see ei tohiks kunagi olla õigustuseks asjatule kannatusele mingi eesmärgi nimel, ükskõik kui üllas see ka poleks. "Oma elu andmine" - on ülim ohver, mida oli lõplikult võimeline tooma vaid Jeesus. Kuid mitmetel viisidel oleme ka meie kutsutud andma oma ihud 'elavateks ohvriteks' (Rm 12:1).
Jeesuse õpetus siinkohal viib jüngrid uuele tasemele nende suhtes tema ja ka Isaga, ning ka teiste Jeesuse järgijatega, kusiganes neid ka ei leiduks. Isetu armastus on on meie Jeesusesse, tõelisesse viinapuuse (s 1), jäämise jätkuva kogemuse küpsev vili. Armastus - peab seega saama kõigi meie suhete aluseks.
Armastus, mis - nagu eile lugesime - ei ole mitte pehme, ähmane, udune või valikuline, vaid jõuline, spetsiifiline ja tingimuslik - armastust, mis pidi lõpuks saama selle vastsündinud kogukonna usu aluseks - väljendades Jeesuse elu uskmatule maailmale, mis vaatas pealt aukartuses.
Kogu Apostlite tegude raamatus ei ole sõna 'armastus' kordagi mainitud; selleks puudus vajadus - kuna nende armastuseteod olid jumalikult inspireeritud ja kõigile ilmsed (Ap 2:44,45; 16:33). Armastus on 'südame, meele ja tahte' suhe, mis pagendab teadmatuse (s 15) ja tõukab meid teenimistegudele (s 16). Sellise maiguga on Nelipühipäeva-järgne elu. Mis viisidel on Jumal meis viimasel ajal tegutsemas, et taas üles õhutada seda isetut armastust?
Sellegipoolest ei tohiks me seda kirjakohta ka valesti mõista - see ei tohiks kunagi olla õigustuseks asjatule kannatusele mingi eesmärgi nimel, ükskõik kui üllas see ka poleks. "Oma elu andmine" - on ülim ohver, mida oli lõplikult võimeline tooma vaid Jeesus. Kuid mitmetel viisidel oleme ka meie kutsutud andma oma ihud 'elavateks ohvriteks' (Rm 12:1).
Jeesuse õpetus siinkohal viib jüngrid uuele tasemele nende suhtes tema ja ka Isaga, ning ka teiste Jeesuse järgijatega, kusiganes neid ka ei leiduks. Isetu armastus on on meie Jeesusesse, tõelisesse viinapuuse (s 1), jäämise jätkuva kogemuse küpsev vili. Armastus - peab seega saama kõigi meie suhete aluseks.
Armastus, mis - nagu eile lugesime - ei ole mitte pehme, ähmane, udune või valikuline, vaid jõuline, spetsiifiline ja tingimuslik - armastust, mis pidi lõpuks saama selle vastsündinud kogukonna usu aluseks - väljendades Jeesuse elu uskmatule maailmale, mis vaatas pealt aukartuses.
Kogu Apostlite tegude raamatus ei ole sõna 'armastus' kordagi mainitud; selleks puudus vajadus - kuna nende armastuseteod olid jumalikult inspireeritud ja kõigile ilmsed (Ap 2:44,45; 16:33). Armastus on 'südame, meele ja tahte' suhe, mis pagendab teadmatuse (s 15) ja tõukab meid teenimistegudele (s 16). Sellise maiguga on Nelipühipäeva-järgne elu. Mis viisidel on Jumal meis viimasel ajal tegutsemas, et taas üles õhutada seda isetut armastust?
'Sa oled loodud sama võimekaks armastama kui päike on loodud soojust kiirgama... ja kogu maailm on saanud su armastuse tegude esitluslavaks.' 3