Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 34
Päästetu tänu ja tunnistus1Taaveti laul, kui ta teeskles hullumeelsust Abimeleki ees, nii et see tema ära ajas ja ta läks oma teed.
2Ma tänan Issandat igal ajal, alati on tema kiitus minu suus.
3Issandast kiitleb mu hing. Viletsad kuulevad ja rõõmutsevad.
4Ülistage Issandat koos minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi!
5Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle ning tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest.
6Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust ja nende palgeile ei tule kunagi häbi.
7Siin see armetu hüüdis, ja Issand kuulis ning päästis tema kõigist ta kitsikustest.
8Issanda ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad, ja ta vabastab nad.
9Maitske ja vaadake, et Issand on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib.
10Kartke Issandat, teie, tema pühad! Sest neil, kes teda kardavad, ei ole millestki puudust.
11Noored lõvidki väsivad ja on näljas; aga kes Issandat otsivad, neil ei puudu mingit head.
12Tulge, lapsed, kuulge mind, ma õpetan teile Issanda kartust!
13Kes sa ka oled, kes hea meelega elaksid ja armastad elupäevi, et näha head põlve,
14hoia oma keelt kurja eest ja oma huuli pettust rääkimast;
15hoidu kurjast ja tee head, otsi rahu ja nõua seda taga!
16Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole.
17Issanda pale on pahategijate vastu, et hävitada maa pealt nende mälestus.
18Õiged kisendavad ja Issand kuuleb ning tõmbab nad välja kõigist nende kitsikustest.
19Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim.
20Õiget tabab palju õnnetusi, aga Issand tõmbab tema neist kõigist välja.
21Ta hoiab kõiki tema luid-liikmeid, ükski neist ei murdu.
22Kurjus surmab õela ja need, kes vihkavad õiget, mõistetakse süüdi.
23Issand lunastab oma sulaste hinge ja süüdi ei mõisteta ühtki, kes tema juures pelgupaika otsib.
Esmapilgul võib see psalm tunduda liiga otsekohese ja isegi pinnapealsena, kinnitamas õigete head käekäiku. Lähemal lugemisel aga märkame veidi teistsugust pilti.
Pealkiri osutab, et see psalm kirjutati Taaveti elu ühel raskeimal perioodil, ning vastavaid peegeldusi leiame ka psalmi tekstist.
Psalmi esimeses osas tähistatakse pääsemist, teises aga (s 11-23), käsitletakse tõsiselt kannatuse ja rõhumise probleemi, luues seoseid nii tarkusekirjanduse, Õpetussõnade, kui ka Iiobi raamatuga. See psalm on sündinud üksinduse kuumutusahjus, keset kahtlusi ning isiklikku läbikukkumist. Ning ainult need, kes ise on läbi käinud sellistest olukordadest, saavad väita end kogenud olevat Jumala päästet.
Vana Testamendi üks läbivaid teemasid (eriti psalmides) on Jumalast, kes seisab vaeste ning hädaliste kõrval. Leiame selle teema tänasest, 34.laulust - s.3, kus mainitakse viletsaid ning s 6. kus on jutt armetutest. Ning tegelikult on see alusmõtteks psalmi mõlemale poolele. Issanda kartus (s 10 ja 12) on tarkuse algus ( Õp 9:10), kuid ei tarkus ega Jumala ligiolemine oma rahvale, garanteeri täielikku puutumatust hädadest.
Need, kes Jumalat armastavad, võivad kogeda igasuguseid katsumusi (s 20), nende südamed võivad saada murtud ja vaim alla surutud (s 19), kuid nad ei ole hüljatud - sedasama kinnitavad nii õndsakskiitmised (Lk 6:20) kui ka Jeesuse teenimistöö (Lk 4:18,19). Sama kinnitab meie endi elukogemus, millest liigagi hästi teame, et elu ei ole lillepidu, vaid raskused kuuluvad selle juurde. Nii hoiab Jumala sõna meid libisemast eduteoloogiasse.
Loomulikult kogevad õiged Jumala õnnistusi ning kaitset - Taavet teadis seda paremini kui keegi meist - kuid toosama kogemus võis tulla vägagi tõenäoliselt läbi valu, tagakiusamise, vaesuse ja kaotuste. Jeesuse enese elu, õpetus ja kannatus toonitab seda veelgi.
Selle kommentaari autor: John Grayston