Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 22:1-16
Jeruusalemma patud1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2„Sina, inimesepoeg, kas sina ei mõistaks hukka, kas sina ei
mõistaks hukka veresüüga linna? Tee temale teatavaks kõik ta
häbiteod
3ja ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Linnale, kes valab verd
enese sees ja kes valmistab enesele ebajumalaid,
et ennast rüvetada, tuleb aeg!
4Oma vere läbi, mida sa oled valanud, oled sa süüdlaseks
saanud ja oma ebajumalate läbi, keda sa oled valmistanud, oled
sa rüvetatud; sa oled toonud ligidale oma päevad ja oled jõudnud
oma aastateni. Seepärast ma annan sind paganaile teotamiseks ja
kõigile maadele pilkeks.
5Lähedased ja kauged pilkavad sind kui seda, kelle nimi on
rüvetatud, kelle seas valitseb segadus.
6Vaata, Iisraeli vürstid sinu sees loodavad igaüks oma
käsivarre peale ja valavad verd.
7Su sees põlatakse isa ja ema, tehakse liiga võõrale, kes on
su keskel, ja rõhutakse vaeslast ja lesknaist.
8Mis minule on püha, seda sa halvustad ja sa teotad mu
hingamispäevi.
9Su sees on keelekandjaid inimesi, kes põhjustavad
verevalamist, su sees süüakse mägedel, su keskel tehakse
häbitegu.
10Su sees paljastatakse isa häbet, kasutatakse kurjasti
kuuverest roojastatud naist.
11Su sees teeb üks jäledust ligimese naisega, teine rüvetab
häbiteoga oma miniat, kolmas kasutab kurjasti oma õde, oma isa
tütart.
12Su sees võetakse meelehead verevalamiseks; sa võtad renti
ja liigkasu ning tahad oma ligimeselt saada tulu vägivallaga, aga
unustad minu, ütleb Issand Jumal.
13Aga vaata, mina löön oma käed kokku su kasu pärast, mis sa
oled saanud, ja su veresüü pärast, mis su keskel on.
14Kas su süda peab vastu? Või on su käed tugevad neil
päevil, kui ma nõuan sinult aru? Mina, Issand, olen
rääkinud ja teen seda.
15Ma pillutan sind paganate sekka ja puistan sind mööda
maid ning lõpetan sinu roojuse su seest.
16Sa oled ennast teotanud paganate silme ees ja sa saad
tunda, et mina olen Issand.”
On hämmastav, et võib leida nii palju paralleele selle aja, mida prohvet kirjeldab ja meie kaasaja vahel. Ka praegu muutub kristlus maailmas järjest ilmalikumaks. Tänases piiblitekstis on oluline näha, et prohveti sõnum polnud suunatud uskmatuile, vaid Jumala rahvale, sellele rahvale, kes pidi kõikidele teistele oma usuga olema eeskujuks ja innustajaks. Rahvas on aga sellest kaugel. Prohveti karmid sõnad ei tähendanud ka seda, et iga rahva liige oleks teinud kõiki mainitud jõledusi, aga rahva valdav enamik siiski osales ühes või teises mainitud teos.
Jätkub Jeruusalemma ja selle elanike pattude avalikustamine. Need patud aga mõjuvad kummaliselt kaasaegsetena. Rahvas on unustanud Jumala pühaduse; Jumalast võib rääkida mida ja kuidas tahes ja Tema nimel tehakse kuulmatuid tegusid.
Võib ka öelda, et 22. peatükk on kaetud verega. Sõna „veri“ mainitakse 2,3,4,6,9,12 ja 13 salmis. Piiblis illustreerib veri sageli vägivaldselt võetud elu. Mõrv aga on eriti suur kuritegu elu enese Andja vastu. Jeruusalemmast oli saanud saatana võimutroon, kus saadeti korda taolisele valitsusele vastavaid tegusid. Kurat on algusest peale olnud tapja, kelle eesmärgiks on hävitada Jumalalt kingitud elu selle kõikides vormides. Loeme, kuidas terve linn viib täide kurja nõu otse deemonliku agarusega. Sellepärast oli vaja see hävitada ning inimesed hajutada üle terve maa.
Eriline vastutus maa halva olukorra eest lasub aga preestritel, rahva juhtidel, maaomanikel – ehk neil, kes tol ajal olid rikkaimad ja omasid võimu.
Jumala loomistööle oli iseloomulik erinevate asjade lahutamine. Jumal eraldas valguse pimedusest, veed vetest ja öö päevast. Vaid nii saabus kaose keskele kord. Rahva valitsejad, eriti aga preestrid olid eritlemise ülesande hooletusse jätnud. Keegi ei ütelnud inimestele enam mis on õige ja mis vale. Ja järjest kasvav eksimine viis rahva otse kaose suunas.
Preestritel ning ülikutel ei olnud armastust oma rahva vastu niigi palju, et nad oleksid rahvale näidanud, mida inimesed oma elus valesti teevad. See oli otsene hoolimatud – ja seega armastuse vastand. Mõnikord võib vihastamine õiges kohas olla suurim armastuse väljendus. Aga kõikesalliv ükskõiksus on suurim hoolimatus. Sellise käitumise tagajärjed said prohveti ajal kõikidele nähtavaks linna tänavail. Samamoodi ilmenvad ülaltoodud eksimuste viljad ka kaasaegses ühiskonnas- kuigi mõnikord alles pika aja pärast. Siis aga on enamasti hilja.
Selle kommentaari autor: APÜ