Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 20:27-40
Saduserid kiusavad Jeesust küsimusega ülestõusmisest27Jeesuse juurde astusid mõned saduserid, kes ütlesid, et
surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt:
28„Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud: Kui sureb kellegi vend,
kel on naine, ja tal ei ole olnud lapsi, siis ta vend peab võtma oma
surnud venna naise ja soetama sugu vennale.
29Oli kord seitse venda: ja esimene võttis naise ja suri lapseta,
30ja teine,
31ja kolmas võttis tema, ja nõndasamuti kõik seitse - nad ei
jätnud lapsi järele ja surid.
32Pärast suri ka naine.
33See naine - kelle naiseks nende seast ta saab
ülestõusmisel? Ta on olnud naiseks ju neile seitsmele.”
34Ja Jeesus ütles neile: „Selle ajastu lapsed võtavad naisi ja
lähevad mehele,
35aga kes on väärt arvatud saama tolle ajastu osaliseks ja
surnuist üles tõusma, need ei võta naist ega lähe mehele,
36sest nad ei saa enam surra, nad on ju inglite sarnased ja on
Jumala pojad, olles ülestõusmise pojad.
37Aga et surnud tõusevad üles, seda osutab ka Mooses
kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat Aabrahami Jumalaks ja
Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks.
38Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest kõik elavad
temale.”
39Siis mõned kirjatundjaist kostsid: „Õpetaja, sa rääkisid
hästi”,
40sest nad ei julgenud temalt enam midagi küsida.
Tänapäeval usuvad paljud, et surm on elu absoluutne lõpp. See ei ole uus idee. Ka saduserid eitasid ülestõusmist - osaliselt sellepärast, et nende pühakiri piirdus vaid 5 Moosese raamatuga ning ülestõusmise lootusest räägitakse Vana Testamendi hilisemates raamatutes. Saduserid eitasid ka Messia ootust ning seepärast, kuni Jeesus templisse (nende pärusmaale) tuli, ei huvitanud Tema isik neid. See on ka põhjus, miks neid evangeeliumites suhteliselt harva mainitakse. Saduseride seas kehtis leviraatlik abieluvorm, kus leseks jäänud naisega pidi abielluma tema mehevend, et säiliks pere pärandiosa, pere saaks meessoost järglase ning lesk oleks kindlustatud. Taoline taust tingis saduseride küsimuse Jeesusele.
Saduseride küsimuse eesmärgiks oli näidata kui naeruväärne on ülestõusmise lootus eeldusel, et abielu seisus jätkub ka ülestõusmises. Kuigi Jeesus oma vastuses (ja ka mujal oma õpetuses) kinnitab abielu olulisust (Mk 10:1–12), ei kinnita Ta abielu jätkumist peale selle maailma lõppu. Inimkonna kestmise mõttes ei ole see lihtsalt enam vajalik. Ülestõusnud saavad olema igavesed olendid, nagu inglid, samas palju enam - nad on Jumala lapsed igaveseks. Kasutades saduseride kaanonit, näitab Jeesus, et kuna Jumal - Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal, oli elavate Jumal ka peale nende meeste surma, Moosese päevil, siis seegi on tõendiks ülestõusmise reaalsusest (2Ms 3:6, 1Ms 25:8).
Tänane kirjakoht tekitab meis ootust, aga ka hämmnigut, võibolla isegi nõutust. Ühelt poolt kinnitatakse meile, et usklikud tõusevad surnuist üles, et elada igavesti koos Jumalaga, teisalt püstitab see küsimuse neile, kes elavad armastuse abielu. Mõte sellest, et armastusest täidetud abieluühendus ei jätku taevas, teeb kurvaks.
Ometi - kas oleme õnnelikult abielus; vallalised; igatseme abielluda, kuid ei saa; või on abielu meile tõeliseks väljakutseks - lohutab kõiki see, et midagi, väga-väga palju paremat, kui parim abielu siin maailmas, on ootamas ees: see on Talle ja tema pruudi, koguduse ühinemine. Ja selle, suurima pulmapeo nimel, pürgime ka meie edasi (Mt 22:1–14).
Selle kommentaari autor: Mark Keown