Salmides 4-24 keskendub Luukase jutustus Jeruusalemma langemisele (nagu ka Mk 13) ptk. Tempel purustatakse (Lk 21:6). Küsimusele, millised märgid hävitusele eelnevad, vastab Jeesus viitega valemessiatele, sõdadele, mässudele, looduskatastroofidele, kosmilistele sündmustele, tagakiusule ning sellele, kuidas usklikud oma tagakiusajate ees annavad tunnistust (Lk 21:7-19).

Kuna Jeesus kõneleb vaid paar aastat enne Jeruusalemma hävituse toimumist, siis annab Ta otsese hoiatuse ja praktilise nõuande, mida usklikud saavad teha ka sellises olukorras, sest Jeesus teab, et vallutamine saab olema kohutav. Jeesus soovitas inimestel põgeneda niipea kui on näha, et kõik see hakkab juhtuma.

Jeesuse prohveteering täitust veebrurari ja 8. septembri vahel, aastal 70 pKr. Linn oli palverändureid pilgeni täis. Ligi 1,1 miljonit tsiviilisikut tapeti ning ligi 100 000 orjastati. (Josephus, Jewish Wars, 6.419) Linn hävitati, juudid viidi vangi ning paganad trampisid linna maatasa.

Salm 24 võib tekitada küsimusi - eriti väljend “kuni paganate ajad saavad täis”. Mõned näevad siin viidet Jeruusalemma taastamisele aastal 1967 ning ajaloo lõpu algust. Teiste meelest ei ole üldse tegu Jeruusalemma taastamisega, vaid “paganate ajad”  võivad tähendada lihtsalt kosmilise perioodi lõppemist enne Jeesuse teist tulemist (vt Mk 13:10). Viimane arvamus ühtib ka Uue Testamendi õpetusega laiemalt.

Kui maalima äärteni ulatuv misjon on lõppenud, on taevas näha märke, suurt kitsikust, mässavat merd ja kartust olukorra pärast terves maailmas. Siis tuleb Jeesus “pilve sees väega ja suure hiilgusega.” (s 27). Usklikel tuleb kindlalt seisma jääda, sest nende lunastus läheneb (s 28). Aga tuleb ka hoiduda selle Jeesuse ettekuulutuse kasutamisest mistahes lõpuaja konkreetse tähtaja määramiseks. Ainuke ajaline konkreetsus on siin seotud  Jeruusalemma langemisega, ülejäänud tekst aga räägib üldisemalt paganate misjonist, hädaajast ning Jeesuse tagasitulekust. Tema taastulek on meie lootus! Ja see teeb lõpu sõdadele ning kannatusele.