Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 23
Hea karjane1Taaveti laul.
Issand on mu karjane,
mul pole millestki puudust.
2Haljale aasale paneb ta mind lebama,
hingamisveele saadab ta mind;
3tema kosutab mu hinge.
Ta juhib mind õiguse rööbastesse
oma nime pärast.
4Ka kui ma kõnniksin pimedas orus,
ei karda ma kurja,
sest sina oled minuga;
su karjasekepp ja su sau,
need trööstivad mind.
5
Sa katad mu ette laua
mu vastaste silma all;
sa võiad mu pead õliga,
mu karikas on pilgeni täis.
6Ainult headus ja heldus
järgivad mind kõik mu elupäevad
ja ma jään Issanda kotta eluajaks.
Iidse Iisraeli agraarses maailmas kõneles kujund Jumalast kui karjasest inimestele hoolitsemisest, varustamisest, juhtimisest ja kaitsest. Jumal juhib oma lambaid õiget rada pidi (s 3), kindlustab neile värske vee, mille ääres lebada ja mida juua (s 1,2). Ta kosutab nende hinge. Kui neljandat salmi tõlgitakse tavaliselt “ka siis kui ma kõnniksin surmvarju orus” - räägib heebrekeelne tõlge pigem “ pilkase või sügava pimeduse orust” - kannatuse, häda ja ohtude aegadest. Laulja ütleb, et ta ei karda sellistes olukordades kurjust, ta on lohutatud, sest Hea Karjane on kogu aeg kohal, Tema kepp ja sau juhivad ning peletavad eemale ründajad.
Viiendas salmis metafoor muutub - nüüd on meie ees Jumal - võõrustaja, kes katab pidulaua - isegi meie vaenlaste ees. Vanal ajal korraldatud bankettide puhul võis sageli sündida see, et võõrustaja võidis oma külalisi õliga, niisutades kuivanud nahka lõhnava salviga, mis lisas ka tervesse ruumi meeldivat aroomi.
Külalise karikas on pilgeni täis. Jumal varustab ülevoolavalt. Ja kui psalm algab Jumalaga, kes oma lambaid juhib, siis viimane salm kirjeldab meile Jumala headust ja kõikumatut armastust, mis järgneb tema omadele kogu nende eluaja. Jumala omad on selle armastuse sisse vajutatud jäävalt (Ps 139:5). Nii saab laulja igaveseks jääda Jumala kotta - siin on Vana Testamendi viide igavesele elule.
Matteus armastab seda karjase kujundit- Tema jaoks on Jeesus sellise karjase rolli täideviija. Jeesus on ka see valitseja, keda prohvet Miika nägi peaaegu 800 aastat enne, kes “hoiab karja
Issanda jõus” (Mi 5:3). Ta on tulnud Iisraeli taastama, kokku koguma karja, kes on olnud ilma karajseta (Mt 9:36). Innustatuna Jumala kõigutamatust armastusest, toidab Hea Karjane oma lambaid külluslikult; Ta tervendab nad; Ta kogub nad ühtekokku. Ta on tõesti see Jumala Hea Karjane, kes annab oma elu lammaste eest. Ja Jumala rahvas leiab hingamise selles tões, et oleme tõesti selle Karjase käes ja hoole all.
Selle kommentaari autor: Mark Keown