Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Kindel veendumus

Esmaspäev, 19. Aprill 2021

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 11:23-31

Usust ja uskujatest muistsel ajal
23Usus hoidsid Moosese vanemad pärast ta sündimist teda kolm kuud
varjul, sest nad nägid ta olevat ilusa lapse ega kartnud kuninga korraldust.
24Usus keeldus Mooses, kui ta oli saanud suureks, laskmast end
nimetada vaarao tütre pojaks.
25Ta eelistas pigem näha vaeva koos Jumala rahvaga kui üürikest
aega nautida pattu,
26sest Egiptuse aaretest suuremaks rikkuseks pidas ta teotust
Kristuse pärast, sest ta tõstis oma silmad tasu poole.
27Usus jättis ta maha Egiptuse, kartmata kuninga raevu, sest
otsekui nähes nähtamatut, püsis ta vaprana.
28Usus toimetas ta paasat ja vere määrimist uksepiitadele, et
hukkaja ei puudutaks nende esikpoegi.
29Usus läbisid nad Punase mere otsekui kuiva maa, ja kui egiptlased
püüdsid teha sedasama, siis nad uppusid.
30Usus langesid Jeeriko müürid, kui seitse päeva oli käidud nende
ümber.
31Usus ei hukkunud hoor Raahab koos sõnakuulmatutega, sest ta
oli rahuga vastu võtnud salakuulajad.

“Usk toetub Jumala tõotustele kui kindlale kaljule, millele saab ehitada oma elu hoone. Me saame jõudu, andes end Jumala kätesse, kes on truu.”*

Tänases piiblitekstis kirjeldab kirja autor usku, kui tugevust v jõudu, mis kannab Jumalasse uskujad läbi rõhumise ja kannatuse aegadest, tehes nad võimeliseks ületama oma hirme ja kiusatusi. Ning näitab kuidas selle läbi saab teostuda Jumala plaan nende elus.

Usu “näitusesaalis” on terve eraldi ala pühendatud Moosesele, ja põhjusega. Kõigepealt juhitakse meie tähelepanu Moosese vanemate suhtumisele. Nad ei lasknud valitseda hirmul vaarao korralduse ees tappa kõik  heebrea vastsündinud poeglapsed, vaid varjasid Moosest 3 kuud (2Ms 1:22-2:2). Usk Jumalasse osutub siin korraga tugevamaks vaenulike jõudude hirmutamisest.

Edasi toob kirja autor esile Moosese, kes väljendas enda usku keeldudes end identifitseerimast vaarao tütrepojana. (2Ms 2:5-12). Reaalsuses tähendas see, et Mooses keeldus luksuslikust mugavusest aga ka valitsejatele pakutavast turvalisusest - selleks, et teenida elavat Jumalat. Kirja autor ütleb, et Moosesel olid kõik võimalused nautida lühiajaliselt “patuseid rõõme” ning kõiki Egiptuse rikkusi, aga Moosese eesmärk oli midagi muud, kui elu nautimine. Keeldudes kuulumast ülikute sekka ja vaarao perekonda, valis Mooses kuulumise sotsiaalselt absoluutselt teise äärmusesse: rahva hulka, keda põlati ja peeti orjadena. Sellest hoolimata oli Moosese jaoks suurem väärtus kannatada halvakspanu, ülekohut, stigmatiseerimist ja süüdistamist Jumala rahva keskel, kui nautida ülikute privileege. Nii valides, sai ta osa kannatusest, mille täismõõtu koges sajandeid hiljem Kristus ise. Aga mis pani Moosese sellist valikut tegema?

Mooses näis omavat sellist usku, mida kirjeldatakse Hb 11:1, ning tema saladuseks oli kõigepealt kindel veendumus, et Jumal “annab palga neile, kes teda otsivad” (Hb 11:6). Tänane piiblitekst lisab, et “ta tõstis oma silmad tasu poole ja usus jättis maha Egiptuse, kartmata kuninga raevu”. Ta nägi “otsekui ….nähtamatut” ja seetõttu “püsis… vaprana.” (s 26-27). 

Mooses kartis Jumalat kaugelt enam kui Egiptuse vaaraot - kelle mõju ja ka julmust oli ta lähedalt saanud tundma õppida. Usu ja jumalakartuse tõttu ei kahelnud Mooses hetkegi, et esmasündinute surmamine toimub just nii, nagu Jumal oli öelnud. Kuuletudes Jumalale, tappis ta paasatalle  ning piserdas verd uskepiitadele, just nii nagu oli kästud. Moosese selline, täielikult Jumalasse kinnitatud usk oli otsustava tähendusega Jumala päästeplaanis kogu oma rahva heaks.

Samuti oli Moosese usk ja kuuletumine see, mille läbi Jumal sai avada rahvale tee läbi Punase mere, ning terve rahvas sealt läbi minna. Neile järgnenud vaarao sõjavägi aga ei omanud sellist usku ning nad uppusid sealsamas, kogedes Jumala kohtumõistmist.

Viimasena tõstab kirja autor esile Jeeriko vallutamise, kus seekord oli otsustav juba Joosua (Moosese järglase) usk ja kuuletumine. Ka Joosua tegutses täpselt Jumala poolt antud juhtnööride järgi. Vaatamata sellele, et terve Jeeriko naeris ja mõnitas sellist vallutamise strateegiat - usaldas Jumala rahvas kindlalt Jumala antud juhtnööre, ning müürid langesid!

Taoline usk, kindel usaldus ja veendumus, ei ole kättesaadav üksnes juutidele. Hoor Raahab, kes esindas kõike seda, mida juudid põlgasid-  ta oli  naine, pagan ja avalikult patune - kinnitas ikkagi oma usu ja lootuse Ainujumala olemasolusse ja pääses! Nii näitas Jumal juba Vana Testamendi aegadel, et selline usk ja pääste on kättesaadav kõikidele.  

Tänane “Moosese nurk” usu “näitusesaalis” ei ole piiblilugejale lihtsalt möödaminnes vaatamiseks, vaid on üleskutseks, väljakutseks, julgustuseks, õppimiseks, järgimiseks, innustuseks, meie usu kinnituseks! Sest ka meile on antud uskuda samasse Jumalasse, samal viisil, täielikult usaldades ja kuuletudes. Ka meil on oma osa Jumala suures päästeplaanis.

 
Ja apostlid ütlesid Issandale: „Kasvata meie usku!” (Lk 17:5 )

* Toomas Paul, “Sammhaaval astuda” (Johannes Esto Kirjastus, Tartu 2019, lk 217)

 

Selle kommentaari autor: APÜ