Loe läbi alltoodud kirjakoht: Tn 5:1-30
Salapärane kiri seinal1Kuningas Belsassar tegi suure peo oma tuhandele suurnikule ja jõi veini selle tuhande ees.
2Veini mõjul käskis Belsassar tuua kuld- ja hõberiistad, mis tema isa Nebukadnetsar Jeruusalemma templist oli toonud, et kuningas ja tema suurnikud, tema naised ja liignaised, saaksid neist juua.
3Siis toodi need kuldriistad, mis olid toodud templist, Jumala kojast Jeruusalemmast, ja kuningas ning tema suurnikud, tema naised ja liignaised jõid nende seest.
4Nad jõid veini ja ülistasid kuld-, hõbe-, vask-, raud-, puu- ja kivijumalaid.
5Selsamal tunnil ilmusid inimkäe sõrmed ja kirjutasid kuninga palee lubjatud seinale, lambijala kohale; ja kuningas nägi kirjutavat kätt.
6Siis kahvatas kuninga näojume ja ta mõtted kohutasid teda; ta niudeliigesed lõdisesid ja ta põlved pekslesid teineteise vastu.
7Kuningas hüüdis valjusti, et toodaks nõiad, Kaldea teadjad ja tähetargad. Kuningas hakkas rääkima ja ütles Paabeli tarkadele: „Kes iganes oskab seda kirja lugeda ja seletab mulle selle tähenduse, see riietatakse purpurisse, temale pannakse kuldkee kaela ja ta saab kolmandaks valitsejaks kuningriigis!”
8Siis tulid kõik targad, aga need ei osanud kirja lugeda ega selle seletust kuningale teatavaks teha.
9Siis kohkus kuningas Belsassar väga ja ta näojume kahvatas, ja ta suurnikud sattusid segadusse.
10Kuninga ja tema suurnike sõnade peale tuli kuninga ema pidusaali. Kuninga ema hakkas rääkima ja ütles: „Kuningas elagu igavesti! Ärgu kohutagu sind su mõtted ja ärgu kahvatagu su näojume!
11Sinu kuningriigis on mees, kelles on pühade jumalate vaim. Su isa päevil leidus temal arusaamist, taipu ja tarkust otsekui jumalate tarkust, ja kuningas Nebukadnetsar, su isa, tõstis tema ennustajate, nõidade, Kaldea teadjate ja tähetarkade ülemaks - kuningas, su isa -,
12sellepärast et temas, Taanielis, kellele kuningas oli pannud nimeks Beltsassar, leidus eriline vaim ja temal oli mõistust ning taipu seletada unenägusid, lahendada mõistatusi ja harutada lahti sõlmi. Kutsutagu nüüd Taaniel, küll tema annab tähenduse teada!”
13Siis toodi Taaniel kuninga ette. Kuningas hakkas rääkima ja ütles Taanielile: „Kas sina oled Taaniel, Juuda vangide hulgast, keda kuningas, mu isa, Juudast tõi?
14Ma olen sinust kuulnud, et sinus on jumalate vaim ja et sinul leidub arusaamist ja taipu ning erilist tarkust.
15Ja nüüd on mu ette toodud targad ja nõiad seda kirja lugema ning selle tähendust mulle teatavaks tegema, aga nad ei ole suutnud sellele asjale seletust anda.
16Sinust ma olen aga kuulnud, et sina suudad seletusi anda ja sõlmi harutada. Kui sa suudad nüüd kirja lugeda ja selle tähenduse mulle teatavaks teha, siis riietatakse sind purpurisse, sulle pannakse kuldkee kaela ja sa saad kolmandaks valitsejaks kuningriigis.”
17Siis kostis Taaniel ja ütles kuninga ees: „Su annid jäägu sulle enesele ja oma kingitused anna mõnele teisele! Aga kirja ma loen kuningale ja teen selle tähenduse temale teatavaks.
18Sina, kuningas! Kõigekõrgem Jumal oli andnud su isale Nebukadnetsarile kuningriigi ja võimu, au ja hiilguse.
19Võimu pärast, mille Jumal temale oli andnud, värisesid ja kartsid tema ees kõik rahvad, suguvõsad ja keeled. Tema tappis, keda tahtis, ja jättis ellu, keda tahtis; ta ülendas, keda tahtis, ja alandas, keda tahtis.
20Aga kui ta süda suurustas ja ta vaim muutus ülemeelikuks, siis tõugati ta oma kuninglikult aujärjelt ja ta au võeti temalt ära.
21Ta aeti ära inimlaste hulgast ja ta süda muutus looma südame sarnaseks; tema eluase oli metseeslite juures ja talle anti süüa rohtu nagu härgadele ja ta ihu kasteti taeva kastega, kuni ta mõistis, et Kõigekõrgem Jumal valitseb inimeste kuningriiki ja tõstab selle üle, keda tema tahab.
22Aga sina, tema poeg Belsassar, ei ole alandanud oma südant, kuigi sa teadsid kõike seda,
23vaid oled tõusnud taeva Issanda vastu: tema koja riistad on toodud su ette, sina ja su suurnikud, su naised ja su liignaised olete joonud nende seest veini; sa oled ülistanud hõbe-, kuld-, vask-, raud-, puu- ja kivijumalaid, kes ei näe, ei kuule ega mõista. Aga seda Jumalat, kelle käes on su hing ja kelle omad on kõik su teed, ei ole sa austanud.
24Sellepärast on tema poolt läkitatud see käsi ja kirjutatud see kiri.
25Ja see on see kirjutatud kiri: „Menee, menee, tekeel, ufarsiin.”[f] + [fr] 5:25 [ft] Tekst on kahetähenduslik. Vähenevas väärtuse järjekorras antud kaalu- ja rahaühikute nimetused miina, miina ([+it] mene, mene[+it*]), seekel ([+it] tekel[+it*]) ja pool seeklit ([+it] u-feres[+it*]) võib aramea keeles tõlkida ka: loetud, loetud, kaalutud, jagatud. [f*]26Sõnade tähendus on niisugune: menee - Jumal on ära lugenud su kuningriigi päevad ja on teinud sellele lõpu.
27Tekeel - sind on vaekaussidega vaetud ja leitud kerge olevat.
28Ufarsiin - su kuningriik on tükeldatud ning antud meedlastele ja pärslastele.”
29Siis Belsassar andis käsu ja Taaniel riietati purpurisse, talle pandi kuldkee kaela ja temast kuulutati, et ta hakkab kuningriigis valitsema kolmandana.
30Selsamal ööl tapeti Belsassar, Kaldea kuningas.
Sellest loost saaks teha põneva teledraama - alustades suurejoonelise, pillava, dekadentliku ja uhkeldava banketiga, mille külmutab tontliku käe kirjutus seinal, ning sellele järgnev, halvav, kirjutatu tõlgendamise ootus. Siis Taanieli kõne ning pea koheselt järgnev kuninga surm, ennustuse täitumine.
Jutustuse meisterlik vorm on imetlusväärne, aga seda vaatama jäädes ei tohi mööda minna loo sõnumist. Belsassari vastus (s 29) viitab, et ta tõesti oli süüdi kõiges, mida Taaniel rääkis, aga veel enam näitab see, kui pime ta oli, tehes oma viimase, saatuslikuks saava valiku. Taanieli vastus ja võime tõlgendada kirja seinal, avaldas talle sügavat muljet, aga kuningas ei suhtunud tõsiselt selle sisusse - Jumalalt talle isiklikul saadetud sõnumisse, mille Taaniel talle vahendas.
Siinkohal meenub mulle vestlus sõbraga, kes paar päeva peale koguduse ülistuskoosolekut mulle selle muljeid vahendas. Mu sõber oli elevil ja ütles: “Meile tuli kolm prohveteeringut!”. Aga kui ma küsisin, mille kohta ja mida need prohveteeringud väljendasid, ei mäletanud mu sõber midagi!
Milliseid, Taanieli raamatus juba eelenvalt käsitletud teemasid märkad tänases loos? Näeme ju, et kohe kindlasti ei olnud kuningas Belsassar õppinud oma eelkäija, kuningas Nebukadnetsari kogemustest.
Tänase loo üheks motiiviks on hirm. Kui ilmub seinale kirjutav käsi, siis kuningas kohkub ja tunneb suurt hirmu - ometi ei näe me mitte kusagil, et kuningas oleks tundnud kartust Jumala ees. Loo kulgedes võime tajuda jumalakartliku autori õudustunde tõusu, kui ta kirjeldab Jumala templi teenistuseks pühitsetud riistade rüvetamist ja kuritarvitamist. Taanieli suust kõlab see loo keskkpunktis olev kirjeldus kui hukkamõistev süüdistuskokkuvõte (s 22,23). Belsassar on põlastanud “Kõigekõrgemat Jumalat” (s 18, 21) ning pidi nüüd vastu võtma Jumala enese poolt talle esitatud väljakutse.
Meie väljakutseks on küsida eneselt: “Kas minu südames on Jumalale kohane aukartus ning kuidas on see nähtav mu elus?”
Selle kommentaari autor: Paul Oakley