Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 11:27-36
Jeesust süüdistatakse koostöös Peltsebuliga27Sündis aga, et kui Jeesus seda kõike rääkis, tõstis üks naine rahva hulgast häält ja ütles talle: „Õnnis on ihu, mis sind on kandnud, ja rinnad, mida sa oled imenud!”
28Aga tema ütles: „Jah, õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda järgivad.”
Jeesus keeldub tunnustähte tegemast29Kui aga rahvahulki murdu kokku tuli, hakkas Jeesus kõnelema: „See sugupõlv on paha sugupõlv, ta nõuab tunnustähte, ja talle ei anta muud kui Joona tunnustäht,
30sest nii nagu Joona sai tunnustäheks Niineve rahvale, nii peab ka Inimese Poeg olema sellele sugupõlvele.
31Lõunamaa kuninganna tõuseb üles kohtupäeval koos selle sugupõlve meestega ja mõistab nad süüdi, sest tema tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust, ja vaata, siin on rohkem kui Saalomon.
32Niineve mehed tõusevad üles kohtupäeval koos selle sugupõlvega ja mõistavad ta süüdi, sest nemad parandasid meelt Joona jutluse peale, ja vaata, siin on rohkem kui Joona.
Tähendamissõna lambist33Keegi, kes on süüdanud lambi, ei pane seda peitu ega vaka alla, vaid lambijalale, et sisseastujad näeksid valgust.
34Su silm on ihu lamp. Kui sinu silm on selge, siis on ka kogu su ihu valgust täis, kui ta on aga haige, siis on ka su ihus pimedus.
35Hoolitse siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus!
36Kui nüüd kogu sinu ihu on valgust täis, see tähendab, et temas sugugi ei ole pimedust, siis on ta tervenisti valgust täis nagu siis, kui lamp sind valgustaks oma säraga.”
Jeesus oli andnud palju ja mitmesugust tõendusmaterjali oma vägevate tegude ja tervendamise läbi, kuid ikka pakuti nende selgituseks alternatiivseid variante: näiteks, et ta kasutab kurjuse väge (s 15). Tundub, nagu oleks rahvas vaadanud Jeesusele otsekui võluri või petturi peale. Tõenäolisemalt oli suuremaks põhjuseks see, et nõudjad ei tahtnud uskuda ega Jeesuse isikus ka tunnustada Jumala saadikut ja jumalariigi ligi tulemist. Nende nõudmised ei olnud siirad ja Jeesus omakorda keeldus mängimast väeliste tegudega küünikute uudishimu rahuldamiseks - Tema oli tulnud vabastama rõhutuid.
Siiski, üks tunnustäht oli, mida Jeesus tunnustähe nõudjatele sai anda: see oli Joona tunnustäht. Vanas Testamendis kutsus Jumal Joona, et too räägiks Niinivele selle patust (Joona 1:1,2). Joona rääkis ja terve linn tegi meeleparanduse ning pöördus Jumala poole. Tunnustähe otsijatele ütles Jeesus sellega, et Tema on suurem kui Joona, see tähendab, et Tema kutse patukahetsusele on suurem. Ta oli juba kuulutanud: “Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid meeleparandusele.” (Lk 5:32)
Siit näeme,et kui meiegi tahame Jeesust vastu võtta, siis ei peaks me kõigepealt otsima tunnustähti, vaid eelkõige meelt parandama ja siis joondama oma elu Jeesuse järgi kõiges. Johannese evangeeliumis teeb Jeesus terve rea tunnustähti oma autoriteedi ja jumalikkuse demonstreerimiseks. Kolmes ülejäänud evangeeliumis aga mõistetakse tunnustähtede otsijad hukka.
Tunnustähtede otsijad ei vaata usus Jeesuse kui Messia peale selleks, et Teda järgida ja kummardada, vaid nad tahavad tunnustähti endid nautida. Jeesus aga kutsub meid usaldama Teda, keskenduma Temale, mitte aga tema tehtud tunnustähtedele.
Igatsus tunnustähtede järele võib olla hoiatav märk nõrgast, või hoopis puuduvast usust. On väga lihtne kasutada palveid Jumala testimiseks, kuid selle asemel peaksime õppima Teda usaldama aina rohkem. Ka tänapäeval on mitmed võimsad liikumised kokku varisenid just sel põhjusel, et keskenduti rohkem vaatemängule, kui usule.
Inimestes on loomupärane soov näha imesid ja üleloomulikke märke, Jumal aga on ennast ilmutanud eelkõige Kristuses. Kristus ise ongi Jumala märk ja lõplik ilmutus. Kui inimene vaatab aga Jeesusest mööda, siis tal tegelikult lootust ei ole. Vaid Jeesus on tee, mis viib ühendusse elava Jumalaga. Vaid Jeesuses on võimalik saada oma patud andeks ning omandada igavese elu lootus. Ja seda lootust tuleb meil kuulutada. Apostel Paulus on öelnud: “Sest juudid nõuavad tunnustähti ja kreeklased otsivad tarkust, meie aga kuulutame ristilöödud Kristust, kes on juutidele ärrituseks ja paganaile narruseks. “(1Kr 1:22-23)
Selle kommentaari autor: APÜ