Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Hoia kinni!

Pühapäev, 29. August 2021

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 28

Jumal on uskliku varjupaik
1Taaveti laul.
Sinu poole, Issand, ma hüüan, mu kalju!
Ära pöördu vaikides minust eemale,
et ma su vaitolemise tõttu
ei saaks nende sarnaseks,
kes lähevad alla hauda!
2Kuule mu anumise häält,
kui ma kisendan su poole,
kui ma tõstan oma käed
su pühamu pühima paiga poole!
3Ära rebi mind ära koos õelatega
ja nurjatuse tegijatega,
kes räägivad oma ligimestega rahust,
kuigi nende südames on kurjus!
4Anna neile nende tegemist mööda
ja nende kurje tegusid mööda;
nende kätetöö järgi anna neile,
tasu neile kätte nende tegu mööda!
5Sest nad ei pane tähele
Issanda tegemisi ega tema kätetööd.
Kiskugu tema nad maha
ja ärgu ta ehitagu neid enam üles!
6
Kiidetud olgu Issand,
sest ta on kuulnud mu anumise häält!
7Issand on mu tugevus ja mu kilp,
tema peale lootis mu süda
ja ma sain abi.
Sellepärast ilutseb mu süda
ja ma tänan teda oma lauluga.
8
Issand on neile tugevuseks.
Ta on oma võitud mehe võidusaamise kindlustus.
9Päästa oma rahvas
ja õnnista oma pärisosa;
hoia neid nagu karjane
ja kanna neid igavesti!

“Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves!” (Rm 12:12)

Tänane psalm jätkab eelmises psalmis kõlama hakanud suurt hüüdu Jumala poole, ning sarnaselt eelmisele, on seegi segu palvest ja kiitusest. 

Taavetil on hirm, kogeda sama saatust mis tabab õelaid (s 3), ta kardab, et Jumal võib ta ära tõugata, kui ta ei jaksa enam uskuda. Seda hirmu on kogenud paljud, (nende hulgas ka Augustinus ning John Bunyan) samas pole seda meie edule orienteeritud kultuuris sugugi kerge välja öelda.

Jumala vaikimise aegadel tundub palve sageli tõhutu (s 1), tundub, et vaenlased võidutsevad (s 3,4) ning  depressioon on kõikevaldav. Neil aegadel tuleb jääda kindlaks ja lihtsalt kinni hoida sellest, mida Jumalast teame. Kui vastuseks on jätkuv vaikus, tahab peale tungida meeleheide - siin aga liigub psalmist üllatavalt kiiresti usuliste kahtluste juurest Jumala kiitmisse ning ülistusse. Teistes sarnastes lauludes rõhutatakse ka vajadust lihtsalt Jumalat oodata (Psalm 130:5-6). Laulja püsiv usk ja usaldus Jumala vastu aitab tal kõigest hoolimata jääda kindlaks - isegi siis kui maailm tema ümber kokku variseb (Hab 3:17-18).

Tõde on selles, et tegelikult ei olegi kuhugi mujale või kellegi teise juurde minna. Ainult Jumal saab tuua lahenduse, vastuse, täitumise, millest piisab ning Tema on see, kelle poole me pöördume (s 2;  Jh 6:37 “....ning kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.” ). Jumal, kellest psalmist räägib, ei ole mingi hägune, eeterlik olevus või ettekujutus - vaid Ta on see, keda tuntakse Tema tegude kaudu inimeste keskel (s 8), ning kuna laulja tunneb Teda, siis julgeb ta Teda ka usaldada. 

See Jumal on Kalju (s 1), Ta on kõik see, mida võiks kirjeldada jõu ja tugevuse illustreerimiseks (s 7,8). Ta on ka täiuslik karjane (s 9): õrn, kaastundlik, juhatav ja varustav (s 9). Ta on Jumal, kes kannab ja kaitseb oma rahvast. Ainult siis, kui oleme isiklikult tundma õppinud Jumala loomust nii, nagu Teda kirjeldab Piibel, ainult siis suudame isiklikult rasketel aegadel Teda ka usaldada ( s 7).

Kui sul on käes Jumalast “kinni hoidmise” ajad, julgustagu tänane psalm sind usus sirutuma veel enam Tema  poole.  Kui koged, et ei jaksa enam, otsi palveabi; kui tead kedagi teist, kes ei jaksa - kanna teda eestpalves. Palu Jumalalt seda sügavat usaldust, mis kannab läbi kõige pimedatamatest olukordadest ning mis lõpuks, paneb südame rõõmust hüppama (s 7).

 

“Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja tema vastas mulle. Haua sisemuses hüüdsin ma appi ja sina kuulsid mu häält.” (Jn 2:3)

Selle kommentaari autor: John Grayston