Loe läbi alltoodud kirjakoht: Sk 2:1-17
Nägemus sarvedest ja seppadest1Ja ma tõstsin silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, seal oli
neli sarve.
2Ja ma küsisin inglilt, kes minuga rääkis: „Mis need on?” Ja tema
ütles mulle: „Need on sarved, mis puistasid laiali Juuda, Iisraeli ja
Jeruusalemma.”
3Siis näitas Issand mulle nelja seppa.
4Ja mina küsisin: „Mida nemad on tulnud tegema?” Ja tema vastas
ning ütles: „Need sarved on need, mis on pillutanud Juudat, nõnda et
ükski ei saa tõsta oma pead; ja sepad on tulnud teritama kirveid, et
paisata maha nende paganate sarvi, kes on tõstnud sarve Juudamaa vastu, et
seda pillutada.”
Nägemus mõõdunööriga mehest5Siis ma tõstsin silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, seal oli
mees, kel oli mõõdunöör käes.
6Ja ma küsisin: „Kuhu sa lähed?” Ja tema vastas mulle:
„Jeruusalemma mõõtma, et näha, kui lai ja kui pikk ta peaks olema.”
7Ja vaata, ingel, kes minuga rääkis, läks välja ja üks teine
ingel tuli temale vastu
8ning ütles talle: „Jookse, räägi selle noore mehega seal ja ütle:
Jeruusalemm jääb lahtiseks linnaks paljude inimeste ja loomade pärast
tema sees.
9Aga mina olen temale tuliseks müüriks ümberringi, ütleb Issand,
ja auhiilguseks tema keskel.”
Iisraeli pillutatute kogumine10Üles, üles! Põgenege põhjamaalt, ütleb Issand, kuigi ma olen
teid pillutanud taeva nelja tuule poole, ütleb Issand!
11Üles, päästke endid Siionisse, kes te elate Paabeli tütre juures!
12Sest nõnda ütleb vägede Issand pärast seda, kui ta au
läkitas mind paganate juurde, kes teid riisusid, sest kes puudutab teid,
see puudutab tema silmatera:
13Tõesti, vaata, ma viibutan oma kätt nende kohal ja nad saavad
oma orjade saagiks. Siis te mõistate, et vägede Issand on mind
läkitanud.
14Hõiska ja rõõmusta, Siioni tütar, sest vaata, ma tulen ja asun su
keskele, ütleb Issand!
15Sel päeval hoiab Issanda poole palju paganaid ja nad saavad minu
rahvaks. Ja mina asun sinu keskele ja sa hakkad mõistma, et vägede
Issand on mind läkitanud sinu juurde.
16Ja Issand võiab Juuda enesele pärisosaks pühal pinnal ning valib
taas Jeruusalemma.
17Vaiki Issanda ees, kõik liha, sest tema tõuseb oma pühast asupaigast!
Sakarja ei mõistnud ka ise alati oma nägemuste tähendust ja ta palub selgitust inglilt, kes algteksti kohaselt räägib “Sakarja sees”.…Sarv on Piiblis sageli (poliitlise) võimu ja au tähiseks. Ja teise sarve tõusmine tähendab selle võimu veel vägevamaks muutumist. Iseenese sarve tõstmine märgib enese esile tõstmist. Siin olevad sarved märgivad Iisraeli rõhunud rahvaid. Aga Jumal ei karista kunagi lõpmatult vaid ta paneb piiri ka neile rahvastele, keda on kasutanud oma rahva karistamiseks.
Kõikvõimsana toob Ta esile “sepad”, kes määratud hetkel purustavad sarved - ehk kõik selle, mis on iseupitatud ja selle võimu. Ükski inimene ei või kiidelda Jumala ees (1Kr 1:29). Paulus ütleb et ta kummutab kõik mõttekõrgistused mis ülbeina tõusevad Jumala tunnetuse vastu (2Kr 10:4,5).
Tulevase kohtuotsuse teadlikkus muudab meiegi igasuguse kiitlemise tühjaks õhuks, asetades meid samale tasandile kõikide teiste inimestega, kelle üle kohut mõistetakse. Meie pääsemine on üksnes selles, et Kristus võttis kogu karistuse enese peale ning vahendab meile armu. Ja see purustab igasugused uhkuse või ülbusesarved.
Mõõdunöör viitab ehitamisele. Jeruusalemm saab kasvama nii suureks, et selle asustusala jõuab väljapoole müüre ning Issand ise saab tulemüüriks selle ümber. Ka kõige hullemad tormid ja hävitusjõud ei suuda purustada Jeruusalemma, kui Jumal seda kaitseb.
Edasi näeme, miks mõõdumees peab vaeva nägema ja miks Jeruusalemma elanike arv kasvab nii suureks. Põhjuseks on juutide tagasitulek oma isade maale. Ka sellele osale on omane mitmekihiline täitumine ajas. Salmid 10 ja 11 esitavad kojutuleku kutse eelkõige põgenikele Paabelis. Lõpuaja kontekstis aga võib Põhjamaa tähendada midagi muud. On ju juudid ajaloo vältel liikunud järjest põhja suunas. Neid kõiki aga kutsutakse siin rõõmsalt koju tagasi.
NIi viitab nägemus ka aegade lõpule, siin räägitakse meile taevasest Jeruusalemmast. Uus Jeruusalemm, Jumala asupaik ei ole inimeste ega isegi inglite mõõta enam. Jumala kirkus asub neis, kes on tema omad.
Sakraja sõnum julgustas omal ajal Jumala rahvast minema tagasi oma kodumaale, isegi kui nende elu Paabelis oli üsna heal järjel. Sellega koos antakse aga hoiatus kõikidele teistele rahvastele - Jumal karistab neid, kes Tema omi puutuvad.
Rõõm Siioni tütrest on Sakarja raamatu üks suuri teemasid. Siion märgib Jeruusalemma valitsuse keset, kõrgendikku, kuhu oli koondunud kogu ametlik ja vaimulik võim. Sinna saabub kuningas, Jumal ise, kes tuleb oma rahva juurde. Ühtlasi märgib kuninga saabumine aga tee avanemist kõikidele teistele rahvastele Jumala päästest osasaamiseks.
Sakarja raamat kutsub ka meid täna maha jätma meie isiklikud “Paabelid” selleks, et otsida Jumala kirkust ja Tema osadust juba täna, ning kohata Teda palgest palgesse viimselt taevases Jeruusalemmas. See on meie ootus, igatsus ja eesmärk.
Selle kommentaari autor: APÜ