Loe läbi alltoodud kirjakoht: Sk 6:1-15
Nägemus neljast vankrist1Ja ma tõstsin jälle silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, neli vankrit tuli välja kahe mäe vahelt; ja need mäed olid vaskmäed.
2Esimese vankri ees olid punased hobused ja teise vankri ees olid mustad hobused;
3kolmanda vankri ees olid valged hobused ja neljanda vankri ees olid tugevad kirjud hobused - vägevad kõik.
4Ja ma võtsin sõna ning küsisin inglilt, kes minuga rääkis: „Mis need on, Issand?”
5Ingel kostis ja ütles mulle: „Need on taeva neli tuult, mis lähevad välja, olles seisnud kogu ilmamaa Issanda ees.
6Mustad hobused lähevad põhjamaale, valged lähevad nende järel lääne poole ja kirjud lähevad lõunamaale.[f] + [fr] 6:6 [ft] Salm on heebreakeelses tekstis säilinud poolikult. [f*]
7Ja vägevad hobused lähevad välja ning üritavad minna maad läbi käima.” Ja ta ütles: „Minge käige maa läbi!” Ja nad käisid maa läbi.
8Siis ta hüüdis mind, rääkis minuga ja ütles: „Vaata, need, kes lähevad põhjamaale, viivad mu Vaimu põhjamaale hingama.”
Ülempreester Joosua kroonimine9Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
10„Võta väljasaadetuilt Heldailt, Toobijalt ja Jedajalt, kes Paabelist on tulnud, mine samal päeval, mine Joosija, Sefanja poja kotta
11ja võta hõbedat ja kulda, valmista kroon ja pane see pähe ülempreester Joosuale, Joosadaki pojale,
12ja ütle temale nõnda: Nõnda räägib vägede Issand ja ütleb: Vaata, üks mees, nimega Võsu, võrsub oma pinnast ja ehitab üles Issanda templi.
13Ta ehitab Issanda templi ja temale saab osaks kuninglik au; ta istub ja valitseb oma aujärjel; ja seal on preester oma aujärjel, ja nende mõlema vahel on rahutahe.
14Ja kroon olgu Heldai, Toobija, Jedaja ja Sefanja poja armsaks mälestuseks Issanda templis!
15Ja kaugelolijad tulevad ning ehitavad Issanda templit. Ja te mõistate, et vägede Issand on mind läkitanud teie juurde. Ja see sünnib, kui te Issanda, oma Jumala häält tõesti kuulda võtate.””
Jumal juhib aktiivselt sündmusi rahvaste arengus. Piibel annab väga selge pildi sellest, kuidas Jumal teostas oma kogu maailma puudutava päästeplaani. Viimselt on Tema see, kes tõstab troonile kuningad ja kes kukutab nad võimult. Tema kasutab ühte rahvast teise kasvatamiseks või karistamiseks. Terve Sakarja raamat pakub laiemat vaadet sellele Jumala mastaapsele, universaalsele tegutsemisele - siin näeme osa sellest nelja hobuse ja vankri pildi kaudu.
See prohveti viimane nägemus on mitmes osas sarnane tema esimese nägemusega (Sk 1). Mõlemad kokku aga moodustavad omalaadse “ümbriku” vahepealsete nägemuste jaoks. Tänases tekstis olev nägemus on aga kogu seeria kulminatsioon, ning nägemusi tervikuna vaadates näeme muutust: esimeses peatükis oli rahvastel rahu ja muretu olek, aga Jumal oli vihane nende peale, ning väga innukas Jeruusalemma ja Juuda suhtes. Siin, 6. peatükis aga Jumala Vaim hingab rahus ja rahvastele on antud kohtuotsus.
Teksti esimese poole rõhuasetus on neljal hobusel kes lähevad välja nelja ilmakaare suunas. Nii öeldakse meile, et Jumala tahe ja mõju hõlmab terve maailma. (Ta ongi kogu maailma Jumal - Sk 6:5, Sk 4:14). On tähelepanuväärne, et algkeeles kasutatakse sama sõna märkimaks “tuult” ja “vaimu”. Neli tuult (või vaimu) (s 5) on ilmselt meelega jäetud ähmaseks. Tuul on nähtamatu ning kõikjalolev - samamoodi kui Jumala kohalolu. Nii tähendavad neli tuult, Jumala mõju igas neljas suunas, kogu maailmas. Ja kuigi me ei oska seletada vankrite tähendust lõplikult, on siiski võimalik aru saada, et need viitavad Jumala valitsusele ja võimule kogu maailmas. Maailma ajalugu ja kultuuride arenemine on osa Jumala tegutsemisvaldkondadest.
Pikem selgitus antakse põhjmaale minevate hobuste osas. Selleks on mitu võimalikku põhjust: arvati et just põhjas oli teiste jumalate asupaik (Ps 48:3), põhjas asus Sineari maa e Babüloonia (Sk 2:7, Sk 5:11); see oli ka suund, kust tulid kõige suuremad rünnakut Iisraeli ja Juuda vastu (Js 41:25), sh ka lõpuaja vaenlased (Hs 38:6, Hs 38:15-16).
Tekstis räägitakse ka kahest vaskmäest (s 1), mis ilmselt sümboliseerivad taevaväravat. Pronks võib viidata tõusvale päikesele (uue päeva koidule - kui ptk 1 oli öö Sk 1:8). Aga need võivad viidata ka templi kahele sambale. Pronks on ka jõu v tugevuse sümbol võitluses - ehk: Jumala taevane tempel on hävitamatu.
Kuuenda peatüki teises osas on ennustus, mis on kogu nägemuste seeria tipp, koondades eelnevate peatükkide kesksed mõtted. Taas nimetatakse eeltäheduslikku figuuri Joosuat, aga ka Võsu - mis viitab Jeesusele ning järgnev prohveteering sobib täpselt Jeesuse tegevusega: Tema on nii kuningas kui ka preester, Ta on see kuju kellele Joosua ja Serubbaabale üheskoos, kuigi ebatäisulikult viitasid, Ta on see, kes viib Jumala templi, koguduse, ehitamise lõpule.
Selle kommentaari autor: APÜ