Oleme jõudnud Piibli pikima psalmi üsna viimaste lõikudeni ning leiame siit sügavalt siirad ja ausad tunnistused. Neid ridu lugedes võime peaaegu tunda laulja igatsusts, usaldust ning suurt sõltuvust Jumalast, kes kõnetab teda oma sõna kaudu. Jumala sõna nimetatakse siin varieeruvalt seaduseks, ütlusteks, määruseks, tunnistusteks, korraldusteks jne. Uue lepingu all olevatena võiksime lisada veel nimetusi nagu: evangeelium, kiri, tunnistus, lugu, tähendamissõna, jutlus ja sümbolid. Kõik need nimetused väljendavad eri tahke, mis on kätketud Pühakirja ning kinnitavad otsuseid, millest Jumal “muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele” (Hb 1:1).

Kõige selgemalt on Ta kõnelenud oma Poja, elava Jumala Sõna läbi (Hb 1:2 “on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu…”). 

Näeme, et laulja kirjutab siin millestki, mida ta armastab, millesse on kiindunud kogu südamega, ning ta soovib sellele kuuletuda kõiges. Ta leiab, et Jumala sõna on kõiges tõde ning sellel on igavene väärtus. Mitmel korral rõhutab ta, et Jumala sõnal on elustav vägi, ta palub: elusta mind selle läbi! Eriti vajab ta Jumala seaduste elustavat väge vaenlastega vastamisi olles. Need vastasseisud pole talle kerged, need tahavad tedagi õigelt teelt kõrvale kallutada, aga Jumala sõna abiga suudab ta püsima jääda. Jumala sõna läbi kogeb laulja ikka ja jälle Jumala headust ning heldust (s 160).

Need kogemused, mida on sõnadesse pannud psalmist, on ka meile tuttavad ja lähedased. Ka meid on Jumal toonud välja viletsatest olukordadest ja ka meie oleme mõistnud seaduse ja Jumala korralduste tähtsust oma elus ning selle vabastavat jõudu. Meiegi oleme sattunud pingelistesse ja konfliktsetesse olukordadesse, kus Jumal on meid (taas) elustanud oma ütlust mööda, olles andnud meile ka teada, kuidas olukordadest välja tulla. Ka meie oleme märganud enda ümber õelaid, näinud, kuidas ollakse ülekohtused meie Issanda või kaasinimese suhtes. Sellest hoolimata oleme võinud loota Jumala halastusele, ja see halastus on suur. Ka tagakiusamiste ja rõhumiste olukordades on Jumal aidanud meil truuks jääda ning kinkinud võimalusi tunnistamiseks. Me oleme näinud äraandjaid ja me oleme ka saanud tunda tülgastust, samas saame olla tänulikud, et Jumal on armastanud meid muutumatult ja valab oma armastust rohkelt välja ka meie südameisse.

Piibli juurde tulles on teadmistest veel olulisem alandlikkus ja end Jumala sõna alla alistav süda ning usaldus, et vaid see saab meid kõiges juhtida tõe ning lahendusteni. Oluline pole niivõrd see, kas meil on õige arvamus Jumala sõnast, vaid see, et Piiblit lugedes kohtuksime oma Issanda, elava Jumala elava kõnetusega.