Kristuse ihuna (s 16) on kogudus kutsutud kehastama seda ühtsust, mis on Jumala eesmärk kogu loodu jaoks (Ef 4:4-6). Ka on koguduse ülesanne on kuulutada Jumala tõde armastuses kõikidele inimestele (s 15). Taolise koguduse ülesehitamine aga oleneb selle igast liikmest, meist kõigist (s 7, 16).

Kuidas see mitmetahuline ihu, kogutud kõikvõimalikest suguharudest ja keeltest, saab muutuda jumalariigi esindajaks selles maailmas? Paulus pakub meile 4 vastust.

Esiteks: me kõik oleme selle hulka arvatud (s 7). 

See on meeskond mille igal liikmel on aktiivne roll. Kristus läks tagasi üles taevasse, kuulutades võitu kõigi universumi jõudude üle, kuid Ta pole jätnud oma kirikut orvuks ega vaeslapseks. Paulus viitab prohvetikuulutusele Jeesusest, kes tõuseb taevasse ja pöördub tagasi läbi Vaimu, et tugevdada ja varustada oma kogudust Püha Vaimu andidega. Jumala arm, on sel viisil Kristuse kaudu jagatud igale meist. 

Igaüks on kutsutud ära tundma, leidma oma osa. Kogudus peab teadma, et armuannid, mida ta naudib, on üles tõusnud ja taeva läinud Issandalt ja mitte kelleltki teiselt. Igal kristlasel on and ja kutsumus (s 7), kuid Pauluse fookus ei ole siin iga üksiku andekusel, vaid koguduse andidel kokku. Kogudus tervikuna saavutab oma täieliku eesmärgi kui selle iga liige avastab (ja rakendab) oma unikaalse ja tähendusliku andide kogumiku.

Teiseks: juhid on selleks, et kõiki varustada (s 11,12). Kristus on andnud kindlad inimesed oma kogudusele, kes aitavad selgitada Jumala Sõna ja varustada teisi usklikke nende teenistuste jaoks ning ehitada üles kogu Kristuse ihu. Neil juhtidel on erinev roll : apostlid, prohvetid, evangelistid, pastorid ja õpetajad. Nad on nagu kõõlused, mis hoiavad keha koos (s 16). Tuleb paluda Jumalat, et meie seast tõuseks üles rohkem juhte, kes oleks pigem pühendunud uute juhtide kasvatamisele kui sellele, et ise särada. Need juhid oleksid  otsekui jalgpallimeeskonna treenerid, kes jõustavad ja treenivad teisi teenima oma andides parimal viisil. Juhiroll on antud mõnedele, kuid alati on see antud kõikide heaks. Võidukas kogudus ei toimi nii, et üksikud kangelased sööstavad lahingusse, vaid terves ihus toimiv varustamise ja väestamise protsess võimaldab igaühel koos jätkuvalt edasi liikuda. Pole olulone, kas nimetame juhte treeneriteks, kapteniteks, või kellekski muuks - kõik kristlikud juhid peaksid esmajoones olema “inimestesse investeerijad”.

Kolmandaks, finišijoonele oodatakse kõiki (s 13). Jumala plaan ei saa täidetud sellega, et vaid mõned esindajad jõuavad finišijoonele, vaid Paulus sõnastab selle eesmärgi väga selgelt:  “kuni meie kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse, saades täismeheks Kristuse täisea mõõtu mööda….” (s 13)   See pole olümpiavõistlus, kus kümme inimest jooksevad, ja miljonid vaatavad pealt. Lõpujoonele oodatakse kõiki ning sellel  Kristusesse kasvamise teekonnal peame ka üksteist aitama.

Viimaks: eesmärgiks on kõikide küpsus (s 14-16). Meie küpsuse märgiks on see kui räägime “tõtt armastuses” (s 15). See tähendab, et küpsus pole koht kus lõpetame arenemise, sest kõik probleemid on lahendatud, vaid see on koht kus oleme õppinud kasvama veel suuremas vabaduses. Täiuslik olla tähendab olla ilma vigadeta. Küps olla tähendab omada võimet ja tahet tegeleda nende vigadega mis veel jäänud on.

Kogudus ei saa iial koosnema täiuslikest inimestest; kuid see võib olla Ihu, mis on üles ehitatud neist, kes on küpsed (s 16).