Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 10:1-19
Nurjatud kohtunikud ei pääse1Häda neile, kes annavad nurjatuid seadusi, ja kirjutajaile, kes kirjutavad vääri otsuseid,
2et väänata abitute õigust ja kiskuda kohus mu rahva viletsailt, et lesknaised saaksid neile saagiks ja et nad võiksid vaeslapsi paljaks riisuda!
3Aga mida te teete katsumispäeval ja tormis, mis tuleb kaugelt? Kelle juurde te põgenete abi saama? Ja kuhu jätate oma varanduse?
4Ei ole muud kui põlvitada vangide seltsi või langeda tapetute sekka. Selle kõige juures ei ole ta viha veel ära pöördunud ja ta käsi on alles välja sirutatud.
Assur nuhtleb ja saab nuhelda5Häda Assurile, kes on mu viha vits ja kelle käes on mu sajatuse kepp!
6Tema ma läkitan jumalavallatu rahva vastu ja teda ma käsin oma vihaaluse rahva pärast võtta noosi ja riisuda saaki ja tallata teda nagu tänavapori.
7Aga tema ei kavatse nõnda ja nõnda ei mõtle ta süda, vaid temal on südames hävitada ja hukata rahvaid, ja mitte väheseid,
8sest ta ütleb: „Kas pole mu pealikud kõik kuningad?
9Eks Kalnol käinud käsi nagu Karkemisel, eks Hamatil nagu Arpadil, eks Samaarial nagu Damaskusel?
10Kuna mu käsi ulatus ebajumalate kuningriikideni, kus nikerdatud kujusid oli rohkem kui Jeruusalemmal ja Samaarial,
11eks ma või siis talitada ka Jeruusalemma ja selle kujudega nõnda, nagu ma talitasin Samaaria ja selle ebajumalatega?”
12Aga kui Issand on lõpetanud kõik oma töö Siioni mäel ja Jeruusalemmas, siis ta nuhtleb Assuri kuningat ta südame ülbuse vilja ja ta suureliste silmade kõrkuse pärast.
13Sest too ütleb: „Ma tegin seda oma käe rammuga ja oma tarkusest, sest ma olen taibukas. Ma nihutasin rahvaste piire, riisusin, mis kuulus neile. Oma vägevuses tõukasin ma valitsejaid troonilt.
14Mu käsi leidis rahvaste vara otsekui linnupesa; ja nagu korjatakse mahajäetud mune, nõnda ma korjasin ära kõik maad, ja ei olnud kedagi, kes oleks lehvitanud tiibu või teinud noka lahti ja piiksatanud.”
15Kas kiitleb kirves selle ees, kes temaga raiub, või suurustab saag saagija ees? Nagu viibutaks vits oma ülestõstjat, või nagu kergitaks kepp seda, kes ei ole puu.
16Sellepärast läkitab Jumal, vägede Issand, tema priskete sekka kõhetustõve, ja tema toreduse all lahvatab tuli.
17Iisraeli valgus muutub tuleks ja tema Püha leegiks, mis ühel päeval põletab ja neelab ta ohakad ja kibuvitsad.
18Ja ta lõpetab tema metsa ja viljapuuaia toreduse koos ihu ja hingega. See on otsekui põdeja kidunemine.
19Vähe jääb siis üle ta metsapuudest: poisike võib need kirja panna.
Praeguse Iraani, Iraagi ja Türgi aladel asunud iidsed suurriigid tõusid üksteise järel ähvardavatena ning langesid siis põrmu. Vana Testamendi ajal olid kolm suurimat neist Babüloonia, Assüüria ja Pärsia. Prohvet Jesaja annab tänases tekstis edasi karmi sõnumi Assüüriale, viimase ülbuse ja hävingu kohta.
Kõiki mainitud suurriike kasutas Jumal omal ajal kohtumõistmise (s 5) või siis vabaduse toomise vahenditena. Peatüki alguses pannakse Iisraelile kohtuotsuse toonud süüks peale ebajumalate kummardamise ka ühiskonnas valitsevat suurt ebavõrdsust ja ülekohut. Seal hangiti omandit ülekohtu läbi (s 1-3), aga hädaajal muutub taoline rikkus lihtsalt prügiks (s 3-4).
Jumal hoolib ja hoolitseb vaeste eest, ning ootab, et Tema rahva liikmed osutaksid neile abi praktilisel ja nähtaval viisil. Seal aga, kus turvalisus sünnitab ükskõiksust ei jää Jumal ükskõikseks. Kord tuleb see päev, mil need võimustruktuurid, mida inimesed on harjunud manipuleerima, vahetuvad teistega, mille üle nad kontrolli ei oma. Just nii saab olema Iisraeliga, kui Assüüria sisse tungib; sama aga võib juhtuda ka meiega.
Aga isegi see relv, mida Jumal karistamiseks kasutab, ei ole immuunne Tema kohtumõistmise suhtes. Jumala viha vits, Assüüria (s 5), saab Paabeli tõusu läbi karistatud ka ise. Vabalt maad rööviv Assüüriat tabab sisemine mandumine, otsekui surmahaigus. Põhjariik viiakse küll pagendusse, kuid sõjaväe edasitungimine Jeruusalemma peale katkestatakse Jumala käe läbi ühe ööga. Sellest imest jutustab Jesaja 37:36
Jeruusalemma lähedal kantud kaotus märkis sisuliselt superriikide lõpu algust, mis oli sedavõrd ulatuslik, et lõpuks suutis lapski järelejäänud inimesed kokku lugeda (s 19). Kogu võim tuleb viimselt Jumala käest ning peab vastust andma Jumala ees.
Issand Sebaot aga, ajaloo Issand saab Iisraelile valguseks ja Iisraeli Pühaks. Ta on kui tuli mis neelab hetkega orjavitsad ja ohakad ( s 17). Jumala rahvas on taolist, Jumala poolt tõotatud kaitset, kogenud läbi aastatuhandete.
Selle kommentaari autor: APÜ