Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 21:22-34
Aabrahami leping Abimelekiga22Sel ajal rääkisid Abimelek ja tema väepealik Piikol Aabrahamiga, öeldes: „Jumal on sinuga kõiges, mis sa teed.
23Ja nüüd vannu mulle siin Jumala juures, et sa ei peta mind ega mu lapsi ja lapselapsi! Heateo pärast, mis ma sulle tegin, tee seda mulle ja maale, kus sa võõrana elad!”
24Ja Aabraham ütles: „Ma vannun!”
25Aabraham aga noomis Abimelekit veekaevu pärast, mille Abimeleki sulased väevõimuga olid ära võtnud.
26Kuid Abimelek vastas: „Mina ei tea, kes seda tegi. Sina pole mulle sellest teatanud ja mina ise pole ka midagi kuulnud enne kui täna.”
27Siis Aabraham võttis lambaid, kitsi ja veiseid ja andis Abimelekile; ja nad mõlemad sõlmisid lepingu.
28Kui Aabraham pani seitse lambatalle eraldi,
29küsis Abimelek Aabrahamilt: „Milleks on siin need seitse talle, keda sa oled eraldi pannud?”
30Ja tema vastas: „Sa pead need seitse talle minu käest võtma tõendina minu poolt, et mina olen kaevanud selle kaevu!”
31Seepärast hüütakse seda paika Beer-Sebaks, sest nad mõlemad andsid seal vande.
32Nõnda sõlmisid nad Beer-Sebas lepingu. Siis Abimelek ja tema väepealik Piikol tõusid ja läksid tagasi vilistite maale.
33Aabraham aga istutas Beer-Sebasse ühe tamariskipuu ja hüüdis seal appi Issanda, igavese Jumala nime.
34Ja Aabraham elas võõrana vilistite maal kaua aega.
1Ms 20. peatükis ütles Abimelek:„Vaata, mu maa on lahti sinu ees, ela, kus sulle meeldib!” (s 15), kuid Aabrahami kaaskond on suur ning kõrbes on vähe allikaid. Kuuldused pingetest pidid jõudma ka Abimeleki kõrvu, ning viimane näeb vajadust sõlmida ametlik leping.
Abimelek näeb, et Jumal varustab ja õnnistab Aabrahami väeliselt aga taipab ühtlasi, et Aabrahami vastu minek võib tähendada Jumala vastu minemist. Nähes kuidas Jumal on Aabrahamiga kõiges mida viimane ette võtab, kardab Abimelek nendevahelise jõuvahekorra muutmist. Nii nõuab ta Aabrahamilt kinnitust, et viimane tulevikus ei peta teda. On ju Aabraham seda korra juba teinud (1Ms 20).
Lepingu sõlmimisel saab ilmsiks, et kaev, mis Haagarile osutus õnnistuseks, oli nende meeste vahel muutumas tüliõunaks. Veevarude küsimus oli mõlemate jaoks elutähtis, sellepärast kaevasid Aabrahami mehed kaevu (s 30), kuid kohalikud pidasid kaevuümbruse maad endi omandiks.
Kuigi Abimelek võis Aabrahami suhtes olla puhta südamega, käitusid tema sulased teisiti. Ning sulaste (alluvate) käitumise eest kannab vastutust nende peremees (ülemus). Ka meie võime sattuda olukorda, kus me ise pole kuidagi eksinud, kuid meie juhtimise ja meelevalla all olevad inimesed on põhjustanud konflikti kellegi teisega, hävitades head suhted.
Tasub tähele panna, et kuigi Aarbaham oli kahju kannataja pool, võtab ta initsiatiivi lahenduse leidmiseks. Kinkides Abimelekile seitse talle (kes hiljem andsid kindlasti rohket lisa) Aabraham sisuliselt ostab tülikaevu ametlikult endale. Tehing kinnitatakse mõlemapoolse vandega ja Aabraham tähistab seda istutades sinna suure varjupakkuva võraga tamariskipuu, mis elab kauem kui ta ise (s 33).
Selles loos käitub õigesti Jumala mees. Ta oli juba kaotusi kandnud kui Abimeleki mehed kaevu endale vallutasid, kuid Aabraham on valmis ära andma veel rohkem selleks, et valitsejate vahel oleks rahu. Meil kõigil võib elus ette tulla olukordi, kus rahu pärast peame tasuma kõrgemat hinda kui plaanis oli.
Nimi Beer-Seeba** on kahekordne meeldetuletus sõlmitud tehingust. Aabraham oli uskunud Jumala tõotusi ning nüüd on tal käes üks poeg, ning üks oaas - mõlemad eelmaitsed ülejäänud tõotuse täitumisest tulevikus. Ilmselt sel põhjusel pühendab Aabraham selle puu igavesele Jumalale (s 33).
**Sõna “Beer-Seba” liidab kokku 2 heebreakeelset sõna. Esimene neist tähendab “kaevu” ning teine (seba) tähendab “täielik olema”. Sõna-sõnalt tähendaks see “seitsmekaevu”. Alternatiivne tähendus aga oleks “vandekaev”, sest Seba tähenab ka vannet.
Hilisemal ajal aeti see kaev täis vilistide poolt, kuid Iisak kaevas selle uuesti lahti, nimetades kaevu “Sibaks” (1Ms 26:33)
Beer-Seba oli Aabrahami ja Iisaki lemmikpaik, ning see muutus ilmutuse paigaks, kus Issand näitas end (teofaaniad) Haagarile (1Ms 21:17), Iisakile (1Ms 26:24), Jaakobile (46;2) ning ka Eelijale (1Kn 19:5). Spirituaalses teoloogias võiks seda paika kutsuda “õhukeseks paigaks” - kohaks, kus loor taeva ning maa vahel on õhkõrn. Pole siis ime, et selle koha pärast käis jätkuv võitlus.
Kui Joosua jagas maad, liideti Beer-Seba Siimeonile antava maaga ( Jos 19:2). Hiljem sai Beer-Seba nimest märksõna ütluses “Daanist Beer-Sebani” (Km 20:1, 1Aj 21:2; 2Sm 24:2). Vahemaa kahe koha vahel oli umbes 232 km, märkides Beer-Seba Iisraeli kõige lõunapoolsemaks punktiks.
Tänapäeval tuntakse Beer-Sebat Teles Seba’na, Wadi-es-Seba piirkonnas, 45 km Hebronist edelapoole.
Selle kommentaari autor: APÜ