Loe läbi alltoodud kirjakoht: Matteuse 21:28-32
Tähendamissõna kahest pojast28Aga mis teie arvate? Inimesel oli kaks poega ja ta astus esimese juurde, öeldes: "Poeg, mine täna tööle viinamäele!"
29Kuid too kostis: "Ei taha!", ent hiljem ta kahetses ja läks.
30Siis astus isa teise juurde, öeldes sedasama, ent too vastas: "Küll ma lähen, isand!", kuid ei läinud.
31Kumb neist tegi isa tahtmist?" Nad ütlesid: "Esimene." Jeesus ütles neile: "Tõesti, ma ütlen teile, tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki!
32Sest kui Johannes tuli teie juurde õiguse teed näitama, siis te ei uskunud teda, kuid tölnerid ja hoorad uskusid. Teie nägite seda ja ometi ei kahetsenud hiljemgi, et teda uskuda.
Kuidas võisid seda mõista aga ülemad? Nemad, kes näiliselt on Jumalale nii ligi, teevad jumalariigi tööd ja ootavad tasu. Ühtäkki saab nende töö hoopis logelemise varjundi – nad pole teinud mitte Isa, vaid enda tahtmist; nad pole tähele pannud Jumala teid, vaid järginud omi kavatsusi – ja võivad jääda ilma Jumala õnnistusest.
Seevastu aga patused ja hoorajad, keda Jeesus võrdleb esimese kuuleka pojaga, võivad jõuda esimestena Jumala riiki (s 31). Tekib küsimus: miks? Sest nemad on olnud nagu kuulekas poeg, kes loobub oma soovidest, kahetseb ja paneb tähele isa käske.
Kas mitte meiegi ei peaks olema pidevalt valmis kuulama ja tähele panema Jumala juhtimist, kui tahame pärida Jumala riiki? Täna võiksime üle vaadata oma ettevõtmised ja kavatsused – kas teeme just seda, mida Jumal meilt ootab? Äkki on vaja midagi tegemata jätta või proovida hoopis midagi uut? Näiteks ütlemata jätta solvavad sõnad või andestada sellele, kes on eksinud meie vastu.
Selle kommentaari autor: Eda Mägi