Loe läbi alltoodud kirjakoht: Matteuse 22:1-14
Tähendamissõna kuninglikust pulmapeost1Ja Jeesus hakkas taas neile mõistu kõnelema:
2"Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad.
3Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla.
4Taas ta läkitas teisi sulaseid: "Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!"
5Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale,
6mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära.
7Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.
8Siis ta ütles oma sulastele: "Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt.
9Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!"
10Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi.11Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.
12Ja ta ütles talle: "Sõber, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?" Aga see ei saanud sõnagi suust.
13Siis kuningas ütles teenijatele: "Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!" Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.
14Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud."
Taas räägib Jeesus mõistujuttu esmavalitud ja kutsutud rahvast – juutidest ja selle rahva vaimulikest – ning põlatud rahvast – paganatest.
Esimesed ei hooli Issanda kutsest, kuid teised on seda oodanud ja tulevad pulmapeole. Nad vahest oskavad hinnata seda eesõigust, millest nad muidu olid määratud ilma jääma. Meiegi, kellel puudus leping Jumalaga, saame järsku uue lepingu osaliseks! Kristuse surm avab meile tee elava Jumala juurde, võrratu! Kõik rahvad tulevad ja on rõõmsad.
Äkki tuleb Issand, Tema kohtupäev, ja selgub, et kõik ei olegi väärilised tulema. Saavad vaid need, kes võtavad kuulda kutset ja lasevad enda valida: teevad kutse vastuvõtmisega end selle vääriliseks. Need on need, kes lubavad Issandal endas tööd teha ja „pesevad oma rüüd“ (vt Ilm 22:11, 14).
Meie osa on anda end iga päev üle Jumala kätesse, et Ta valmistaks meid suureks peoks.
Selle kommentaari autor: Eda Mägi