Loe läbi alltoodud kirjakoht: Apostlite teod 13:13-25
Paulus ja Barnabas Pisiidia Antiookias13Aga Paulus ja tema kaaslased purjetasid edasi Pafosest ja tulid Pergesse, Pamfüüliamaale. Seal Johannes lahkus neist ja pöördus tagasi Jeruusalemma.
14Aga nemad läksid Pergest edasi ja jõudsid Pisiidia-poolsesse Antiookiasse. Hingamispäeval läksid nad sünagoogi ja istusid maha.
15Pärast Seaduse ja Prohvetite ettelugemist läkitasid sünagoogi vanemad neile sõna: "Mehed-vennad, kui teil on mõni julgustussõna rahva jaoks, siis öelge!"
16Siis tõusis Paulus üles, viipas käega ja ütles:"Iisraeli mehed ja teie, kes kardate Jumalat, kuulge!
17Iisraeli rahva Jumal valis ära meie isad ja tegi nendest suure rahva, kui nad olid pagulastena Egiptuses, ja ta tõi nad sealt välja kõrgele tõstetud vägeva käega.
18Ja ligi nelikümmend aastat talus ta nende kombeid kõrbes;
19ja ta hävitas seitse rahvast Kaananimaal ja andis nende maa neile pärandiks
20ligi neljasaja viiekümneks aastaks. Ja pärast seda andis ta neile kohtumõistjaid prohvet Saamueli ajani.
21Ja seejärel nad palusid endale kuningat, ja Jumal andis neile neljakümneks aastaks Sauli, Kiisi poja, mehe Benjamini suguharust.
22Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: "Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda."
23Sellesama mehe soost on Jumal oma tõotust mööda toonud Jeesuse Iisraelile Päästjaks.
24Enne tema tulekut kuulutas Johannes meeleparandusristimist kogu Iisraeli rahvale.
25Kui Johannes oli oma elukäiku lõpetamas, ütles ta: "Mina ei ole see, kelle te arvate minu olevat, kuid vaata, pärast mind tuleb see, kelle jalatsit jalast päästma mina ei ole väärt."
Pöörame tähelepanu lühikesele märkusele Johannese (Markuse) tagasimineku kohta. Edaspidi leiame (15:38), et Johannes ei suutnud taluda vaimuliku töö raskusi ja loobus. See samm põhjustas usaldamatust ja vaidlust vendade vahel. Küllap puudus Markusel läkitus, mis oli Paulusel ja Barnabasel. Siin on suur õppetund meile kaasajal. Paljud on loobunud vaimulikust tegevusest just samal põhjusel – puudub selge jumalik läkitus! Probleeme ja raskusi ei suuda keegi võita omaenese jõuga, kui ei ole kindlust ja selgust oma kutsumuses ega saada julgustust ja juhatust Läkitajalt.
Vaatleme veel Pauluse jutlust Pisiidia Antiookia sünagoogis (s 15-25). Oma reisidel läks Paulus alati esmalt sünagoogi, et kuulutada Kristust oma hõimurahvale. Need olid eriti ta südamel (vt Rm 9:1-5). Nii siingi. Salmist 15 võid näha, et sünagoogis loeti ette ………….. (e Käsuõpetust) ja ………………. Pauluse jutlus lähtub Vanas Testamendis edasi antud Jumala sõnumist ja juudi rahva ajaloost, mida iga juut teadis ülihästi. Seda lühikokkuvõtet on eriti tähelepanelikult mõtet lugeda sellel, kes Vana Testamendiga kuigi hästi tuttav ei ole. Näeme, et kõik, mis toimus juudi rahva ajaloos, oli Jumala plaanide elluviimine. Nii ei olnud ka Jeesuse tulek juhus, vaid Jumala igavene tahe.
Antiookiaid oli kaks – Väike-Aasias (tänapäeva Türgis), kus toimuvad käesoleva jutustuse sündmused, ja Süüria Antiookia Vahemere idakaldal, kust Paulus oli teele läinud (vt kaarti Piibli lõpus).