Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õpetussõnad 27:1-13
Veel Saalomoni tarkust1Ära kiitle homsest päevast, sest sa ei tea, mida see päev toob!
2Kiitku sind keegi teine, aga mitte su oma suu, keegi võõras, aga mitte su oma huuled.
3Kivil on raskus ja liival kaal, aga arulageda viha on rängem neist mõlemast.
4Raev võib olla julm ja viha otsekui uputus, aga kes suudaks seista armukadeduse ees?
5Parem avalik noomitus kui salalik armastus.
6Sõbra löögid on mõeldud siiralt, aga vihamehe suudlused on võltsid.
7Kelle kõht on täis, see tallab kärjemee, aga näljasele on kõik kibegi magus.
8Nagu pesast pagev lind on mees, kes põgeneb oma kodukohast.
9Õli ja suitsutusrohi rõõmustavad südant, aga sõbra magusus tuleb südamlikust nõuandest.
10Ära hülga oma sõpra ja oma isa sõpra; ära mine oma venna kotta, kui sul on viletsuseaeg; parem naaber ligidal kui vend kaugel!
11Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!
12Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda.
13Võta kuub sellelt, kes on hakanud käendajaks võõrale, muulaste pärast võta temalt pant!
Esimesed salmid räägivad väärast kiitlemisest, mis tihti tuleb otsekui kogemata, kui inimene ennast ei kontrolli; ja hoiatavad, et inimese enese pilt ümbritsevast võib olla vägagi petlik.
Tekst taunib ka üldisemalt mõtlematut tundepõhist käitumist ja rõhutab selle ohtlikkust inimsuhetes.
Inimestevahelisest sõprusest rääkides avab autor nii selle tumedaid kui heledaid külgi. Hea, õige ja nauditav on sõbra aus noomitus ja südamlik nõuanne. Sõprus ja sõbrad on väärtus mida hoitakse üle põlvede ja sõber võib oma targa käitumisega ära hoida suurema õnnetuse. Sõprus aga tingib mõnikord ka karmid sõnad ja valusad otseütlemised ja õige sõber ei sule sellistel hetkedel oma suud, ega peida end näilise „armastuse“ varju. Sõprus on haavatav ja teesklejal on võimalik teisi ka petta, ometi on sõpruse viljade „maitse“ see, millest tunneb ära tõelise sõbra. Sõber arvestab oma tegude mõjuga ka teise inimese elus.
Kust leida sõpru?
Miks mitte alustada perekonnast ja kodukohast, sellest lähisuhete ringist, kuhu Jumal inimese sündides asetab; inimeste keskelt, kes on armastanud sind esimestest hetkedest. (s 8 ja 10).