Esmaspäev, 16. August 2004
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Apostlite teod 16:25-40
Vangistamine Filippis25Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ja laulsid Jumalat kiites, ning vangid kuulasid neid.
26Aga äkitselt sündis nii suur maavärisemine, et vangihoone alused vappusid. Ja otsekohe avanesid kõik uksed ja kõikide köidikud pääsesid valla.
27Kui nüüd vangivalvur unest ärkas ja nägi vanglaukse lahti olevat, tõmbas ta mõõga ja tahtis end tappa, arvates, et vangid on põgenenud.
28Paulus hüüdis aga valju häälega: "Ära tee enesele kurja, sest me kõik oleme siin!"
29Siis palus valvur tuld, tormas sisse ja heitis värisedes Pauluse ja Siilase ette maha,
30tõi nad välja ning ütles: "Isandad, mis ma pean tegema, et pääseda?"
31Aga nemad ütlesid: "Usu Issandasse Jeesusesse, siis pääsed sina ja su pere!"
32Ja nad rääkisid Issanda sõna temale ja kõigile, kes olid tema kojas.
33Ja vangivalvur võttis nad tollel öötunnil enda juurde ja pesi nende haavad. Ning otsekohe ristiti tema ja kõik ta omaksed.
34Siis ta viis nad oma kotta, kattis neile laua ja oli ülirõõmus, et ta kogu perega oli hakanud uskuma Jumalasse.35Kui valgeks läks, läkitasid võimukandjad kohtuteenrid ütlema: "Lase need inimesed vabaks!"
36Vangivalvur teatas need sõnad Paulusele: "Võimukandjad on saatnud sõna, et teid vabaks lastaks. Tulge siis nüüd välja ja minge rahuga!"
37Paulus aga vastas neile: "Nad on meid avalikult peksnud ilma kohut mõistmata, ent meie oleme Rooma kodanikud; nad on meid vangi heitnud ja tahavad nüüd meid salaja välja ajada?! Nii see ikka ei lähe! Tulgu nad ise ja viigu meid välja!"
38Kohtuteenrid andsid need sõnad võimukandjaile edasi. Kui nood kuulsid, et apostlid on Rooma kodanikud, lõid nad kartma
39ning tulid ja palusid neilt vabandust, tõid nad välja ja palusid linnast lahkuda.
40Siis tulid apostlid vanglast välja ja läksid Lüüdia poole. Ja kui nad vendi olid näinud ja julgustanud, läksid nad minema.
„Lootus on lind, kes laulab keset talve.“ Korralikult läbipekstud apostlid suutsid rõõmsaks jääda isegi keset kannatust. Taolist ülistust ning palvet ei oldud selles vanglas veel nähtud.
„Meie tegelik usumäär ilmneb keset katsumusi,“ on öelnud Ulla-Christina Sjöman.
Ühe vangivalvuri ja tema pere päästmise nimel võib Jumal korraldada maavärisemise. Vangivalvur igatses valgust - ja sai seda oma hinge sügavamate soppideni. Kogetust voolav tänutunne pani muidu karmi mehe tegutsema otse halastaja samaarlase kombel. Vangide haavade pesemine ning neile toidulaua katmine tõid Paulusele ja Siilasele otsekui taevaannid maa peale.
Ja taastusravi jätkus hiljem - Lydia kodus, koguduse keskel.
„Päeval annab Issand käsu oma heldusele ja öösel kostab minu laulu temale, palve mu elu Jumala poole.“ (Psalm 42:9)