Loe läbi alltoodud kirjakoht: 3 Ms 13:1-23
Seadused pidalitõve kohta1Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga, öeldes:
2"Inimene, kelle ihunahal on muhk või lööve või valge laik ja see areneb tema ihunahal pidalitõveks, tuleb viia preester Aaroni või mõne tema poja juurde, kes on preester.
3Kui preester näeb ihunahal löövet ja et karvad lööbes on muutunud valgeks ja et lööve paistab olevat madalam kui muu ihunahk, siis on see pidalitõbi; ja kui preester seda on vaadanud, siis ta peab tema roojaseks kuulutama.
4Aga kui tema ihunahal on valge laik ja see ei paista olevat nahast madalam ja karvad ei ole muutunud valgeks, siis peab preester nakatatu eraldama seitsmeks päevaks.
5Preester vaadaku teda seitsmendal päeval, ja vaata, kui lööve on tema silmis endine ja lööve nahal ei ole laienenud, siis preester eraldagu tema uuesti seitsmeks päevaks!
6Ja kui preester seitsmendal päeval teda jälle vaatab, ja näe, lööve on muutunud kahkjaks ega ole nahal laienenud, siis peab preester tema puhtaks kuulutama: see on ainult kärn; ja ta pesku oma riided, siis ta on puhas.
7Aga kui kärn nahal lööb ikka laiemaks, pärast seda kui ta on ennast näidanud preestrile puhastamiseks ja nüüd näitab ennast preestrile teist korda
8ja preester vaatab teda, ja näe, kärn ta nahal on laienenud, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõbi.9Kui pidalitõbi on tabanud inimest, siis viidagu ta preestri juurde!
10Ja kui preester vaatab, ja näe, nahal on valge muhk, karvad selles on muutunud valgeks ja muhus on liigliha:
11siis on ta ihunahal vana pidalitõbi ja preester kuulutagu tema roojaseks; ta ärgu eraldagu teda, sest ta on ainult roojane!
12Aga kui pidalitõbi nahal lööb väga välja ja pidalitõbi katab kogu tõbise naha peast kuni jalgadeni, kuhu preestri silmad iganes vaatavad,
13ja kui preester näeb, et vaata, pidalitõbi on katnud kogu ta ihu, siis peab ta tõbise puhtaks kuulutama; ta on muutunud üleni valgeks, ta on puhas!
14Aga niipea, kui tal nähtub liigliha, on ta roojane.
15Ja kui preester näeb liigliha, siis peab ta tema roojaseks kuulutama: liigliha on roojane, see on pidalitõbi.
16Kui liigliha ennast muudab ja muutub valgeks, siis peab inimene tulema preestri juurde.
17Ja kui preester teda vaatab, ja näe, lööve on muutunud valgeks, siis peab preester tõbise puhtaks kuulutama; ta on puhas!18Ja kui kellegi ihunahal on olnud paise ja see on paranenud,
19aga paise asemele on tulnud valge muhk või punakasvalge laik, siis peab ta ennast näitama preestrile.
20Ja kui preester vaatab, ja näe, see paistab olevat madalam kui muu nahk ja karvad on muutunud valgeks, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõbi, mis paises on välja löönud.
Tänane tekst tuleks otsekui omaaegsest meditsiiniõpikust. Juba siis kannatasid inimesed mitmesuguste nahahädade all. Näeme, et viimased olid ka täpselt eritletud, kuigi neil puudusid teaduslikud nimetused. Pidalitõbi liigitati aga kõige tõsisemate haiguste hulka, mis muutsid ka haige ebapuhtaks. Pidalitõveks nimetati üldiselt mitmeid erinevaid, raskeid ning nakkavaid nahahaigusi . Ja tundub et levinuim ravivõte kõlas: “küll aeg parandab“. Kõigepealt võetakse nädal haiguspuhkust ning nõutud eraldumine hoidis ära teiste tõvega nakatamise. Sama metoodikat kasutatakse ju tänapäevalgi.
Kuna arvati, et haigusel on kindel seos vaimse maailmaga, pidi preester haige ka taas puhtaks kuulutama. Kui keegi haigeks jäi pöördus ta kohe preestri poole ning preestrid omandasid suure vilumuse haiguste eritlemisel ja vastava eristusaja määramisel. Kui eristusaeg oli lõppenud võis preester selle ametlikult lõppenuks kuulutada või vajadusel määrata lisaaja ja vajalikud toimingud. Kõige raskemal juhul kuulutas preester parandamatult haige inimese ebapuhtaks ning nood inimesed pidid eralduma ühiskonnast. Just taolised väljaheidetud olid nt ka need 10 pidalitõbist, kellest kirjutab Luukas oma evangeeliumi 17. peatükis.
Selle kommentaari autor: Marja Heimala-Pelkonen