Loe läbi alltoodud kirjakoht: 3 Ms 14:1-32
Seadused pidalitõve kohta1Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2"See on seadus pidalitõbise kohta ta puhastuspäevaks: tema tuleb viia preestri juurde
3ja preester mingu väljapoole leeri; ja kui preester vaatab, et näe, pidalitõbisel on pidalitõve lööve paranenud,
4siis preester käskigu, et puhastatava pärast võetaks kaks elusat puhast lindu, seedripuud, helepunast lõnga ja iisopit.
5Ja preester käskigu tappa üks lind värske veega saviastja kohal!
6Siis ta võtku elus lind, seedripuu, helepunane lõng ja iisop ning kastku need ja elus lind värske vee kohal tapetud linnu verre
7ja piserdagu seda pidalitõvest puhastatava peale seitse korda ning kuulutagu ta puhtaks; aga elus lind ta lasku väljale lahti!
8Ja puhastatav pesku oma riided ja pügagu ära kõik oma karvad ja pesku ennast veega, siis ta on puhas; ja seejärel ta võib minna leeri, peab aga jääma seitsmeks päevaks väljapoole oma telki!
9Seitsmendal päeval peab ta ära pügama kõik oma karvad, juukse-, habeme- ja kulmukarvad; ta pügagu ära kõik oma karvad, pesku oma riided ja loputagu oma ihu veega, siis ta on puhas!
10Ja kaheksandal päeval võtku ta kaks veatut oinastalle, üks veatu aastane utetall, pool külimittu õliga segatud peent jahu roaohvriks ja üks kortel õli!
11Ja preester, kes puhastab, seadku puhastatav mees ja need asjad Issanda ette kogudusetelgi ukse juurde!
12Siis preester võtku üks tall ja ohverdagu see koos kortli õliga süüohvriks, kõigutades neid kõigutusohvrina Issanda ees.
13Ja ta tapku tall paigas, kus tapetakse patuohver ja põletusohver, pühas paigas; sest nagu patuohver, nõnda kuulub ka süüohver preestrile, see on väga püha!
14Preester võtku süüohvri verd ja preester määrigu seda puhastatava parema kõrva lestale ja ta parema käe pöidlale ja ta parema jala suurele varbale!
15Seejärel preester võtku kortlist õli ja valagu oma vasakusse pihku!
16Ja preester kastku oma parema käe nimetissõrm õlisse, mis on ta vasakus pihus, ja tilgutagu sõrmega õli Issanda ees seitse korda!
17Ja õlist, mis ta pihku üle jääb, preester määrigu puhastatava parema kõrva lestale, ta parema käe pöidlale ja ta parema jala suurele varbale süüohvri vere peale!
18Aga õli, mis veel preestri pihku üle jääb, ta valagu puhastatavale pähe; nõnda toimetagu preester tema eest lepitust Issanda ees!
19Siis preester ohverdagu patuohver ja toimetagu lepitust roojusest puhastatava eest ning seejärel ta tapku põletusohver!
20Ja preester ohverdagu altaril põletusohver ja roaohver; kui preester nõnda on toimetanud lepitust tema eest, siis ta on puhas!
See inimene, kes niisugusesse olukorda oli sattunud, oli tegelikult ilma jäänud teiste inimeste abist, keegi ei tohtinud talle läheneda, ta oli eraldatud, ja ta oli oma haigusega üksi. Ometi ei pidanud niisugune olukord inimest saatma surmani. Ometi oli see inimene ikkagi Jumala ees ja Jumal võis teda tervendada, võis teda parandada. Oli võimalik see, et inimene, kes oli jäänud pidalitõppe, sai siiski terveks.
14. peatükk, mida me täna lugesime, kõnelebki sellest, kuidas tuua Jumalale tänu, kui inimene on terveks saanud, ja kuidas preester võib ta taas puhtaks kuulutada. Siin ei tohtinud küll midagi teha kiirustades, nii nagu ka roojaseks kuulutamine ei käinud kiirustades, nõnda ka puhtaks kuulutamine. Tuli veelkord hoolega ennast pesta, tuli olla veendunud, et tõepoolest haigus on ära läinud, ja kui see oli lõplikult kindlaks tehtud, siis oli veelkord ohvritoomine Jumala palge ees ja rituaalne toiming, millega kuulutati see inimene lõplikult puhtaks ja täielikult tagasi koguduse osadusse võetuks. See pidalitõvest puhtaks saamine oli suur sündmus inimese elus, see muutis taas kõik normaalseks. Jah, vana seaduse pidalitõbe võib mõneti pidada sarnaseks patuse inimese olukorraga, kes on Jumalast eraldatud. Ja ka seda olukorda on võimalik muuta. Kui Jumal ise tuleb appi ja aitab, siis võib inimene saada uuesti puhtaks, saada tagasi osaduse, mille ta on kaotanud, ja elada nii, nagu Jumal seda on mõelnud.
Selle kommentaari autor: Tarmo Kähr