Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 24:1-21
Paulus maavalitseja Feeliksi ees1Aga viie päeva pärast tuli alla ülempreester Hananias koos mõne vanema ja kõnemees Tertullusega. Need esitasid maavalitsejale Pauluse vastu ametliku avalduse.
2Kui Paulus oli ette kutsutud, alustas Tertullus süüdistuskõnet: "Meie oleme sinu kaudu, üliauline Feeliks, saanud suure rahu ja sinu hoolekande tõttu on sellele rahvale osaks saanud paranemine.
3Ja selle me võtame igati ja kõikjal vastu suure tänuga.
4Et ma sind aga kauem ei tüütaks, siis palun sind, et sa oma lahkuses meie asja lühidalt ära kuulad.
5Sest me oleme leidnud, et see mees on nagu katk ja õhutab mässu kõigi juutide seas kogu riigis, olles ise naatsaretlaste lahkusu peamees.
6Ta on üritanud isegi pühakoda rüvetada, mispuhul me ta kinni võtsimegi [ja tahtsime tema üle kohut mõista oma Seadust mööda.
7Ülempealik Lüüsias tuli aga vahele ja kiskus ta meie käest ja viis ära, käskides süüdistajaid tulla sinu juurde].
8Sa võid ise teda üle kuulates teada saada kõigest sellest, milles me teda süüdistame."
9Ja juudid toetasid seda, tõendades, et see on nõnda.10Kui maavalitseja Paulusele märku andis rääkida, siis vastas ta: "Teades, et sa palju aastaid selle rahva kohtumõistja oled olnud, kaitsen ma end julge meelega.
11Sa võid ju teada saada, et sellest ei ole rohkem kui kaksteist päeva möödas, mil ma läksin üles Jeruusalemma Jumalat kummardama.
12Nad ei ole leidnud mind kellegagi arutlemas ega väitlemas või tekitamas rahvamässu templis, mõnes sünagoogis või linnas.
13Nad ei suuda ka tõestada seda, milles nad mind nüüd süüdistavad.
14Ma tunnistan sulle aga seda, et ma usuteed mööda, mida nemad nimetavad lahkusuks, teenin oma isade Jumalat, uskudes kõike, mis Seadusesse ja prohvetite raamatutesse on kirjutatud,
15ja mul on lootus Jumala peale, et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine, mida nemad ka ise ootavad.
16Just selle pärast püüan ma alati hoida puhast südametunnistust Jumala ja inimeste ees.
17Nüüd ma olen aga pärast mitmeid aastaid tulnud tooma annetusi oma rahvale ja ohverdama.
18Seda tegemast - mitte rahvahulga ega märuli keskelt - leidsid mind mõned Aasia juudid, kui ma end pühakojas puhastasin.
19Need peaksid sinu ees olema ja mind süüdistama, kui neil on midagi minu vastu.
20Või ütelgu nad siin ise, mis kuriteo nad minust leidsid, kui ma seisin Suurkohtu ees.
Nüüd on Paulus toodud ilmaliku kohtu ette. Võrreldes Suurkohtuga, osutub see olevat kainem ning kaalutlevam, kuigi ka siin ei jõuta tegeliku õigusemõistmiseni.
Ülempreester Hananias on nõus rändama Kaisareasse, et esitada Pauluse vastu valetunnistus. Kahjuks on usuvabaduse kõige hullemad vaenlased olnud ikka religiooni eestkostjad. Ja ilmalikul riigil on selles asjas paraku olnud parem suhtumine.
Peame enesele aru andma, et kirglik armastus Jumala vastu võib meid märkamatult eemale viia tõelisest usust, kui religioon ise muutub meile kallimaks Jumala tõest. Getsemani aias käskis Jeesus oma jüngreid „valvata ja paluda“. Tõenäoliselt õhutas Jeesus neid just vaimulikule valvsusele.
Ajalugu annab tunnistust sellest, et ükski religioon ei ole olnud kaitstud oma hooldajate ja turvajate käes, ning võib-olla see polegi halb: Jeesuse tee ei vajagi kaitsmist. See vajab uues lootuses ja elujõus lihakssaamist igal ajastul ja igas ühiskonnas - vastavalt Jeesuse tõotustele ning andidele, kelles kõik peab uueks loodud saama.
Usuvabadus ei ole vaid vahend-abinõu, mille riik või religioosne asutus meile võimaldab. Palju enam on see miski, mida ise peame looma, avardama ja rikastama enese jaoks. Need, kes on tõe poolel, on vabad isegi vangis olles, sest tõde vabastab. Paulus kogeb seda vabadust - ka keset oma kohtuprotsessi - tunnistada sellest, kes on Tee (s 14-16). Paulusega võrreldes oli ülempreester omaenese valedega täiesti kinni seotud!
Selle kommentaari autor: Valson Thampu