Loe läbi alltoodud kirjakoht: Luuka 2:15-20
Jeesuse sünd15Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud taevasse, et karjased ütlesid üksteisele: "Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!"
16Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes.
17Aga nähes teda teatasid nad sõnumist, mis neile oli räägitud selle lapse kohta.
18Kõik, kes kuulsid, panid seda imeks, mida karjased olid neile kõnelnud.
19Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames.
20Karjased pöördusid tagasi, ülistades ja kiites Jumalat kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud. Kõik oli olnud nii, nagu neile oli räägitud.
Õnneks karjased ei kahelnud, sest muidu ei oleks nad näinud Jeesust ning veendunud selles, et Jumal on tõesti maailmale Messia saatnud. Nad läksid ...... ja ... (s 16).
Olles näinud Jeesust, karjased ............... (s 17).
Kui oleme kohtunud Jeesusega, on tähtis, et me ei jätaks seda vaid enda teada. Jagades teistega seda, mida Jumala kohalolu meie elus tähendab, aitame teistelgi jõuda jõulusündmuse tõelise sisuni.
Ent Maarja mõtiskles kuuldu üle (s 19). Kuigi ta oli ehk kõige lähemal selle mõistmiseks, mida Jeesuse sünd tähendab, tundub, et temagi ei saanud kõigest aru. Ta talletas need kummalised mälestused oma südamesse, ja alles hiljem tagasi vaadates moodustus ebatavalistest mälukildudest kokku terviklik pilt.
Selles loos vastanduvad teatud mõttes karjased ja Maarja: karjased on valmis kohe oma sõpradele ja tuttavatele nähtust kõnelema; Maarja mõtiskleb kogetu üle. Samamoodi on inimesed oma usurännakul erinevates kohtades: mõned on just niikaugel, et võivad minna ja kuulutada, teised vajavad esmalt järelemõtlemisaega ning selgust iseeneses. Rõõmusõnum on mõlemate jaoks, nii neile, kes tunnevad vajadust jagada oma usku, ning neile, kes ehk ise vajavad täna julgustust.