Loe läbi alltoodud kirjakoht: Luuka 2:21-24
Jeesuse sünd21Kui kaheksa päeva sai täis ja tuli aeg lapse ümberlõikamiseks, siis pandi talle nimeks Jeesus, mille oli ütelnud ingel, enne kui laps sai ema ihusse.Jeesus viiakse templisse22Ja kui nende puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis, viisid nad lapse üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette,
23nõnda nagu on kirjutatud Issanda Seaduses: "Iga poeglast, kes on avanud lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks",
24ja et tuua Issanda Seaduses öeldu järgi ohvriks "paar turteltuvi või kaks tuvipoega".
Juutidel oli tavaks panna lastele tähendusrikkad nimed, mis sageli seostusid vanemate elukäiguga ja sellega, kuidas laps sündis (vrd nt 1Ms 29:31-30:24, kus mainitakse Jaakobi poegi) või ootustega lapse suhtes. Nimed Joosua ja Jeesus olid päris tavalised, kuna läbi aegade on juudid ikka oodanud Jumala päästet.
Miks on nimi Jeesus eriti kohane just sellele lapsele? Vt nt Lk 19:10, Jh 3:14-17, Rm 5:8.
Jeesuse nimepanek toimus kõigiti juudi kombe kohaselt, arvesse võttes Moosese seaduses ette nähtud korda: kaheksandal päeval peale lapse ilmaletulekut pidi ta ümber lõigatama ning tema eest ohver toodama. Kui poisslaps oli perekonnas esmasündinu, kuulus ta erilisel viisil Jumalale ning tuli tagasi lunastada (vt 2Ms 13:11-15). 3Ms 12 kohaselt pidi ema puhastusriituse jaoks ohverdama Jumalale ühe tuvi ja lambatalle. Kui vanemad olid lamba ostmiseks liiga vaesed, võisid nad ohverdada selle asemel teise tuvi. Loetu põhjal võib oletada, et Maarja ja Joosep olid vaesed ning tõid ohvriks tuvid.
Jeesus sündis laudas. Tema vanemad olid lihtsad ja vaesed inimesed. Matteuse evangeelium kirjeldab ka Jeesuse vanemate põgenemist Egiptusesse Heroodese viha eest. Ometi ei takistanud see neid oma elu Jumalale pühendamast.