Inimene on sellise loomuga, et ta tahab jääda peatuma sinna, kuhu ta on jõudnud ja kus ta end hästi tunneb. Mingil hetkel muutub see aga paigaltammumiseks ja veidi hiljem juba tagasiminekuks.
Jeesus ei lasknud elu argisel voolul end kaasa viia, Teda ei pimestanud kuulsus ja populaarsus. Ta teadis, et on kutsutud kuulutama evangeeliumi veel paljudele ja ei saa jääda vaid ühte linnakesse. Jumala töö suur algus oleks sellega tühja jooksnud.
Kui me tahame saavutada mingit eesmärki, peame loobuma oma mugavusest ning tegema kulutusi ja jõupingutusi selle eesmärgi heaks. See pole aga alati lihtne, eriti kui eesmärk teenib inimkonna, mitte meie enese huve. Suure kasumi lootus paneb tööd rabama paljud ärimehed, kuid näiteks vaeste abistamine tundub neile aja ja raha raiskamisena.
Jeesuse eesmärgiks oli maailma lunastamine. Selle nimel loobus Ta kõikidest inimlikest mugavustest, perekonnast ja kodust ning valis rändjutlustaja raske elu, mis lõppes aga ülekohtuse süüdimõistmise ja kirjeldamatult piinarikka surmaga Jumalast hüljatuna. Meie võiksime aga Tema eeskujul loobuda kas või vähesest, et veidikenegi leevendada kannatajate kannatusi.