Neljapäev, 18. August 2005
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 12:13-21
Rikkusest ja muretsemisest13Aga keegi rahva seast ütles Jeesusele: "Õpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks päranduse minuga!"
14Jeesus ütles talle: "Inimene, kes mind on seadnud teie üle kohtumõistjaks või jagajaks?"
15Ja ta ütles neile: "Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!"16Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissõna: "Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud.
17Ja ta arutas endamisi: "Mis ma pean tegema? Mul ei ole kohta, kuhu oma vilja koguda."
18Ja ta ütles: "Seda ma teen: ma lõhun maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna kõik oma vilja ja muu vara
19ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!"
20Aga Jumal ütles talle: "Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?"
21Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas."
Tuleta meelde kõiki viise, kuidas Jumal on õnnistanud sind materiaalselt. Kuidas kasutad oma vara Tema kuningriigi heaks?
Tänane tähendamissõna tundub imelik vastus palvele sekkuda perekonna pärandiasja (s 13). Kuid Jeesus näeb selle küsimise taga motiivi (s 15) ja räägib sellepärast mõistujutu ahnusest. Mõistujutu peategelane oli juba enne rikas, kui ta sai hea saagi (s 16), niisiis tema rikkus oli ilmselgelt tema vajaduste jaoks liiga suur. Ta ei arvesta vastutust, mis tuleb koos rikkusega, tema ainus mure oli suurendada oma hoidlaid, et saaks hoida kõik endale (s 18). Teda ei mõisteta hukka mitte tema rikkuse pärast, vaid seepärast, et ta ei jaga seda teistega (s 21). Muretu elu asemel, mida ta loodab nautida, on tal jäänud ainult mõned tunnid veel elada (s 20).
Võta mu hõbe ja mu kuld, mitte sentigi ei hoia ma endale (Frances Ridley Havergal). Me võime olla rikkad Jumalas, isegi kui meil on väike sissetulek või vähe materiaalset vara (vt lugu lesknaise leptonitest Lk 21:1-4). Kuidas võiksid sa kujundada tasakaalustatuma suhte oma varaga, mis tunnustaks Jumalat kui selle andjatat?