Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 4:14-5:10
Jeesusest kui suurest ülempreestrist14Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad, siis hoidkem kinni usust, mida me tunnistame!
15Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.
16Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!
1Iga ülempreester, kes võetakse inimeste hulgast, seatakse inimeste asemel läbi käima Jumalaga, et ta tooks ande ja ohvreid pattude eest.
2Ta suudab mõistvalt kohelda arutuid ja eksijaid, kuna ta isegi on nõrkusest piiratud.
3Ja selle nõrkuse tõttu peab ta niisamuti nagu rahva, nõnda ka iseenese eest ohverdama pattude pärast.4Ja keegi ei võta enesele seda au ise, vaid Jumala kutsel nagu Aarongi.
5Nõnda ei ole ka Kristus austanud ennast ise ülempreestriks saamisega, vaid see, kes talle on ütelnud:
"Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu."
6Nõnda ta ütleb ka teises kohas:
"Sina oled igavesti preester Melkisedeki korra järgi."
7Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure hüüdmise ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast, ja teda võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu.
8Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas.
9Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad,
10kuna Jumal oli kuulutanud tema ülempreestriks Melkisedeki korra järgi.
Sidesõnad (et, sest, ja) rõhutavad siin vajadust minna teoloogiliselt tõelt edasi praktilisele tegevusele. Et meil on ülempreester, kes ohverdas ennast meie eest, siis me oleme üles kutsutud praktiliselt Temast usus kinni hoidma. Tõepoolest, kõigepealt selle ohverduse läbi on meil üldse usk!
Meie ülempreester ei ole ühegi vaimse õpetaja sarnane 1. sajandi Rooma impeeriumis (ega ka 21. sajandil). Ta on täielikult teadlik meie puudustest. Me saame rääkida Talle avameelselt oma läbikukkumistest, sest Ta mõistab meie nõrkusi kui keegi, kellel on olnud samasugused surved ja probleemid (4:15). Isetult, hoolimata Tema enda kannatuste hulgast, oli Ta teiste eestkostja (5:7) ja jätkab selle olemist meie heaks täna.
Pattu ei peeta täna millekski, me peame sellele mõistele väljakutse esitama. Sinu ja minu patt oli oluline küllalt, et nõuda äärmuslikku ohvrit - see ülempreester pidi hoopis ise ristile minema. Sinu patt saatis Tema sinna. Tema armastus hoidis Teda seal. Hallejuuja! Milline Päästja!”
Selle kommentaari autor: Michael Wardlof