Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 10:11-18
Kristuse ohvri lõplikkusest11Iga preester seisab päevast päeva oma teenistuses ja ohverdab aina neidsamu ohvreid, mis aga kunagi ei või ära võtta patte.
12Aga see siin, ohverdanud üheainsa ohvri pattude eest, on jäädavalt istunud Jumala paremale käele,
13nüüd ainult oodates, kuni ta vaenlased pannakse ta jalajäriks.
14Sest üheainsa ohvriga on ta teinud pühitsetavad jäädavalt täiuslikuks.
15Seda tunnistab meile ka Püha Vaim pärast seda, kui ta oli öelnud:
16"See on leping, mille ma teen nendega pärast neid päevi, ütleb Issand: ma annan oma seadused nende südamesse ja kirjutan need nende mõistusesse.
17Ja ma ei mäleta enam nende patte ega ülekohtutegusid."
18Aga kus need on andeks antud, seal ei ole vaja enam mingit ohvrit pattude eest.
Ma töötasin kunagi poemüüjana ja pidin seisma kogu päeva. Mäletan kui hea oli tööpäeva lõpus istuda. Tänane kirjakoht viib lõpule Heebrea kirja peamise teema. Pöördume imelise pildi juurde Messiast psalmist 110:1, millega algas see kiri (1:3,13). Jeesus mitte ei seisa, vaid istub kõrgema autoriteedi kohal taevas (s 12). Erinevalt preestritest maa peal, kes seisavad iga päev tuues ohvreid, võib Jeesus istuda, sest Tema lunastustöö ristil on lõppenud (vrd Jh 19:30).
Hea uudis on, et kõik meie patud on täielikult andestatud Jeesuse surma läbi (s 17). Meil ei ole vaja tuua enam ohvreid. Jeesuse, meie ülempreestri ja taeva vahendaja läbi on meil täielikult uus leping Jumalaga. Tema seadused ei ole enam välised nõudmised. Me allume neile vabatahtlikult (s 16). Meid võetakse terviklike ja pühadena (s 10), kuid me oleme ka protsessis, mis teeb meid terviklikeks ja pühadeks (s 14) läbi Kristuse, meie vahendaja ja Püha Vaimu.
Selle kommentaari autor: Ron Fountain