Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ne 9:1-15
Rahva suur patukahetsus1Ja sellesama kuu kahekümne neljandal päeval kogunesid Iisraeli lapsed paastuma, kotiriided seljas ja mulda pea peal.
2Ja Iisraeli sugu lahutas enese kõigist muulastest, astus ette ja tunnistas oma patte ning oma vanemate süütegusid.
3Siis nad tõusid oma kohal püsti ja lugesid Issanda, oma Jumala Seaduse raamatut kolm tundi; ja kolm tundi tunnistasid nad patte ning kummardasid Issandat, oma Jumalat.
4Ja Jeesua, Baani, Kadmiel, Sebanja, Bunni, Seerebja, Baani ja Kenani läksid üles leviitide lavale ja hüüdsid suure häälega Issanda, oma Jumala poole.
5Ja leviidid Jeesua, Kadmiel, Baani, Hasabneja, Seerebja, Hoodija, Sebanja ja Petahja ütlesid: "Tõuske üles ja kiitke Issandat, oma Jumalat, igavesest ajast igavesti, ja õnnistage tema aulist nime, mis on ülem kui kõik kiitus ja ülistus!6Sina üksi oled Issand, sina oled teinud taeva, taevaste taevad ja kõik nende väe, maa ja kõik, mis selle peal on, mered ja kõik, mis neis on. Sina annad neile kõigile elu ja taevavägi kummardab sind.
7Sina, Issand, oled Jumal, kes valis Aabrami ja tõi tema kaldealaste Uurist ning pani temale nimeks Aabraham.
8Sina leidsid tema südame sinu ees ustava olevat ja sa tegid temaga lepingu, et sa annad tema soole kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, jebuuslaste ja girgaaslaste maa. Ja sa pidasid oma sõna, sest sina oled õige.
9Sina nägid meie vanemate viletsust Egiptuses ja kuulsid nende kisendamist Kõrkjamere ääres.
10Sina tegid tunnustähti ja imetegusid vaarao ja kõigi tema sulaste ja kogu tema maa rahva kallal, sest sa teadsid, et nad nende vastu ülbed olid olnud, ja sa tegid enesele nime, nagu see tänapäevalgi on.
11Sina lõhestasid nende ees mere ja nad läksid kuiva mööda mere keskelt läbi; aga nende tagaajajad sa viskasid sügavustesse otsekui kivi võimsasse vette.
12Sina juhtisid neid pilvesambas päeval ja tulesambas öösel, et valgustada neile teed, mida nad pidid käima.
13Ja sa tulid alla Siinai mäele ja rääkisid nendega taevast ning andsid neile õiged seadlused, tõsised õpetused, head määrused ja käsud.
14Sina tegid neile teatavaks oma püha hingamispäeva ja sa andsid neile käsud, määrused ja Seaduse oma sulase Moosese läbi.
15Sina andsid neile taevast leiba, kui neil oli nälg, ja lasksid neile kaljust vett voolata, kui neil oli janu. Ja sa käskisid neid minna pärima maad, mille sa kätt tõstes olid lubanud neile anda.
Nad lugesid Moosese seadust ja kummardasid oma Jumalat, andsid tõotuse olla taas jumalakartlik rahvas. See oli paljukannatanud inimeste siiras soov alustada uut ja paremat elu. Ajad, mil kõikvõimas Jumal nende pojad karistuseks võõrale maale orja- või pagulaspõlve saadab, ei tohtinud enam kunagi korduda.
Ometi me teame, et Iisrael on pidanud oma pika ja keerulise ajaloo jooksul veel mitmeid kordi kodumaaga hüvasti jätma. Viimati olid nad sunnitud laia maailma pagema mõned aastakümned pärast Kristuse ristisurma, ja alles napilt pool sajandit tagasi õnnestus taastada iseseisev Iisraeli riik. Juutide saatus näitab meile, et Jumala karistus võib olla küll pikk ja raske, kuid ta ei võta oma lastelt kunagi lootust.
Kas meie oleme tänasel päeval valmis sama ausalt ja avalikult oma patte Jumala palge ees kahetsema?
Kui siirad me tegelikult oleme pühapäevasel jumalateenistusel kogudusega patukahetsuse palvet öeldes? Kas meie patukahetsus tuleb ikka kogu südamest?
Neile rasketele küsimustele saab vastata vaid igaüks ise. Ei tohi unustada, et Jumal on meie kõrval igal ajahetkel. Tema teab väga hästi, kas meie patukahetsus tuli südamest – või ei mõelnud me seda kuigi tõsiselt. Aus enesesse vaatamine ja patukahetsus avab aga tee Issanda lunastusele. Avab tee uuele elule.
Selle kommentaari autor: Mait Mölder