Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 7:1-16
Stefanose kõne1Ülempreester küsis: "Kas see on nõnda?"
2Aga Stefanos ütles: "Mehed, vennad ja isad, kuulge! Kirkuse Jumal näitas ennast meie isale Aabrahamile, kui ta oli Mesopotaamias, enne Haaranisse elama asumist,
3ning ütles talle: "Mine välja oma maalt ja oma sugulaste seast ja siirdu sinna maale, mille ma sulle näitan!"
4Siis ta lahkus kaldealaste maalt ja asus elama Haaranisse. Ja pärast oma isa surma asus ta sealt ümber sellele maale, kus te nüüd elate.
5Ja Jumal ei andnud Aabrahamile siin jalatäitki maad pärandiks, ent tõotas selle anda omandiks talle ja ta järglastele - kuigi tal ei olnud last.
6Jumal rääkis nõnda: Tema järglased elavad võõrana võõral maal ja nad orjastatakse ja neile tehakse kurja nelisada aastat,
7ja rahvast, kes nad orjastab, mina karistan, ütles Jumal, ja pärast seda nad lähevad välja ja teenivad mind selles paigas.
8Ja Jumal andis talle ümberlõikamislepingu. Ja nii sündis talle Iisak ja ta lõikas tema ümber kaheksandal päeval. Ja Iisakile sündis Jaakob, ja Jaakobile need kaksteist peavanemat.
9Ja peavanemad kadestasid Joosepit ja müüsid ta ära Egiptusesse, ent Jumal oli temaga
10ja kiskus ta välja kõigist ta viletsustest ning andis talle armu ja tarkust vaarao, Egiptuse kuninga ees, ning see tõstis ta kogu Egiptusemaa ja terve oma koja ülemaks.
11Aga siis tuli nälg kogu Egiptuse- ja Kaananimaale ja suur viletsus ning meie isad ei leidnud toidupoolist.
12Aga kui Jaakob sai kuulda, et Egiptuses on vilja, läkitas ta meie isad sinna esimest korda.
13Ja teisel korral andis Joosep ennast tunda oma vendadele, ja vaaraole sai teatavaks Joosepi päritolu.
14Siis Joosep laskis kutsuda enda juurde oma isa Jaakobi ja kogu oma suguvõsa, seitsekümmend viis hinge.
15Ja Jaakob läks alla Egiptusesse. Ja tema suri seal ja ka meie isad,
16ja nad viidi Sekemisse ja pandi hauda, mille Aabraham oli hõbeda eest ostnud Hamori laste käest Sekemis.
Phileas Fogg võis rännata läbi terve maailma 80 päevaga, kuid Stefanos viib meid välkturneele läbi Vana Testamendi maailma ainult 52 värsi vahendusel. Milline rännak!
Ometi ei maksa siit oodata kena, ja tasakaalustatud jutlust –pelgalt seepärast et tekst pärineb Piiblist.
Pigem on see jutlustamine selle kõige tähelepanuväärsemas, jah äärmuslikumas vormis, raevuse kirega peetud kaitsekõne milles Stefanos kaitseb evangeeliumi sõnumit verd ihkava rahvamassi ees.
Sealon Kaifas, Jeesuse mõrva plaaninud rühma juht; Saul oma püha sõja radadel... Setfanos on selles loos mees, kes seisab vastakuti oma aja Talibaniga.
Kui küünikud esiavad väljakutse minu usule, hakkab minu hääl värisema ja ma ei suuda ühtegi sõna enam ritta saada – st juhul kui ma suu üldse lahti teen.
Stefanos armastas Piibli Jumalat. Just sellepärast, suure välise surve olukorras pöördub ta instinktiivselt Pühakirja poole. Ta alustab vaikselt, kuid kõne võtab jõudu iga lausega ja viimaks on ta oma süüdistajad asetanud kohtutrooni ette Messia mõrvamise eest.
Suur katsumus kas tapab või teeb tugevamaks. Tulekuumuses läbitud katsumise ajad paljastavad armutult meie elu alustoed ning Stefanose omas tuli ilmsiks, et Jumala Sõna on kindel alus ja mitte paljas kosmeetika. Kohtukodades, haiglatubades, suurtel ja pidulikel ning ka piiritu ahastuse hetkedel – on Jumala Sõna kindel alus kõikide jaoks, kes on oma aega investeerinud selle ridadesse.
Selle kommentaari autor: Pete Greig