Loe läbi alltoodud kirjakoht: Aamos 3:3-4:3
Iisraeli süüteod ja karistus3Kas kaks kõnnivad koos, ilma et oleksid ühel nõul?
4Kas lõvi möirgab metsas, kui tal pole saaki? Kas noor lõvi häälitseb koopas, kui ta ei ole midagi püüdnud?
5Kas lind langeb maas olevasse paela, kui talle pole pandud püünist? Kas pael tõuseb maapinnalt, kui see pole midagi püüdnud?
6Kas linnas puhutakse sarve, ilma et rahvas ehmuks? Kas linnas juhtub õnnetus, mida Issand ei ole saatnud?
7Tõesti, Issand Jumal ei tee midagi, ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile.
8Lõvi möirgab - kes ei kardaks? Issand Jumal räägib - kes ei ennustaks?Samaaria hukkamõistmine9Kuulutage Asdodi paleedele ja paleedele Egiptusemaal ning öelge: Kogunege Samaaria mägedele ja vaadake suurt segadust tema keskel ning ülekohut tema sees!
10Nad ei oska teha õigust, ütleb Issand; nad kuhjavad ülekohut ja vägivalda oma paleedesse.
11Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaenlane tuleb piirama su maad, sinult kistakse ära su võim ja su paleed rüüstatakse.
12Nõnda ütleb Issand: Otsekui karjane päästab lõvi suust paar koiba või kõrvaotsakese, nõnda päästetakse Iisraeli lapsed, kes Samaarias istuvad toredail asemeil ja Damaskuse voodites.
13Kuulge ja hoiatage Jaakobi sugu, ütleb Issand, vägede Jumal.
14Sest päeval, kui ma karistan Iisraeli tema üleastumise pärast, karistan ma Peeteli altareid: altari sarved raiutakse ära ja need langevad maha.
15Ja ma löön puruks talvekoja koos suvekojaga, elevandiluuga ehitud kojad purustatakse ja paljud kojad hävivad, ütleb Issand. 1Kuulge seda sõna, Baasani lihavad lehmad, kes te olete Samaaria mäel, kes te rõhute viletsaid ja teete liiga vaestele, kes te ütlete oma isandaile: "Tooge meile juua!"
2Issand Jumal on vandunud oma pühaduse juures: Vaata, teile tulevad tõesti päevad, kui teid lohistatakse haakidega ja viimaseid teist kalapüügikonksudega.
3Te peate müüriaukudest välja tulema, igaüks üksikult, ja teid heidetakse Harmonile, ütleb Issand.
Jumal karistab Iisraeli selle eest, et nad on olnud sõnakuulmatud, otsinud omakasu olukordades ega ole teda austanud. (Tundub tuttav?!) Nad on ehitanud altareid võõrastele jumalatele (3:14), nad .... (s4:1); nad ..... (s3:10). Nad ei elanud Jumala viisil kuid arvasid, et saavad nihverdavad end välja. Iisraelil ei ole vabandust. Liiga tihti on see meie ühiskonnas tõsi. Kuna väärtust mõõdetakse edu või omandi järgi, tõrjutakse väärtusetud, vaeseid ja abivajajaid ignoreeritakse. Mida me selle suhtes ette võtame? Mis on meie vabandus?
Isegi kui me arvame, et käitume täpselt nii, nagu Jumal tahab – kuulutades õiglust ja kandes hoolt vaeste eest – ei ole see piisav. Meie suhe Jumalaga on kõigest tähtsaim. Ta tahab olla meiega ja elada meie sees läbi oma Püha Vaimu , innustada meid tegudele. Kui Püha Vaim elab meis, ei ole meil mingeid vabandusi.
Selle kommentaari autor: Pete Greig