Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Siiras ja otsiv süda

Reede, 10. November 2006

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2 Saamueli 6:1-23

Taavet läheb seaduselaegast tooma
1Ja Taavet kogus taas kokku kõik Iisraeli valitud mehed, kolmkümmend tuhat.
2Ja Taavet võttis kätte ning läks koos kogu rahvaga, kes oli tema juures, Juuda Baalasse, et tuua sealt Jumala laegas, mille juures hüütakse appi nime, vägede Issanda nime, kes istub keerubite peal.
3Ja nad vedasid Jumala laegast uue vankriga ning tõid selle ära künkal asuvast Abinadabi kojast; Ussa ja Ahjo, Abinadabi pojad, juhtisid seda uut vankrit.
4Nõnda tõid nad ära Jumala laeka künkal asuvast Abinadabi kojast, ja Ahjo käis laeka ees.
5Ja Taavet ja kogu Iisraeli sugu tantsisid Issanda ees igasugu küpressipuust mänguriistadega: kannelde, naablite, trummide, käristite ja simblitega.
6Aga kui nad jõudsid Naakoni rehealuse juurde, pani Ussa oma käe Jumala laeka külge ja haaras sellest kinni, sest veised tahtsid ümber ajada.
7Siis Issanda viha süttis põlema Ussa vastu ning Jumal lõi tema eksimuse pärast sinna maha ja ta suri seal Jumala laeka juures.
8Aga Taavet vihastas, et Issand oli Ussa lõhki rebinud; ja ta pani sellele paigale nimeks Perets-Ussa, nagu see on tänapäevani.
9Ja Taavet kartis sel päeval Issandat ning ütles: "Kuidas võib Issanda laegas tulla minu juurde?"
10Ja Taavet ei tahtnud lasta Issanda laegast tuua enese juurde Taaveti linna, vaid laskis sel pöörduda gatlase Oobed-Edomi kotta.
11Ja Issanda laegas jäi gatlase Oobed-Edomi kotta kolmeks kuuks; ja Issand õnnistas Oobed-Edomit ja kogu ta koda.
Seaduselaegas jõuab Jeruusalemma
12Kui kuningas Taavetile jutustati ja öeldi: "Issand on õnnistanud Oobed-Edomi koda ja kõike, mis tal on, Jumala laeka pärast", siis Taavet läks ja tõi rõõmsa meelega Jumala laeka Oobed-Edomi kojast üles Taaveti linna.
13Kui Issanda laeka kandjad olid astunud kuus sammu, siis ohverdas ta härja ja nuumveise.
14Ja Taavet tantsis kõigest väest Issanda ees; Taavet oli riietatud ainult linasesse õlarüüsse.
15Ja Taavet ja kogu Iisraeli sugu tõid Issanda laeka üles hõisates ja sarve puhudes.
16Aga kui Issanda laegas jõudis Taaveti linna, vaatas Sauli tütar Miikal aknast välja ja nähes kuningas Taavetit hüppavat ja kargavat Issanda ees, põlgas ta teda oma südames.17Kui Issanda laegas oli viidud ja asetatud ta paika keset telki, mille Taavet oli sellele püstitanud, siis ohverdas Taavet Issanda ees põletus- ja tänuohvreid.
18Ja kui Taavet oli lõpetanud põletus- ja tänuohvrite ohverdamise, siis ta õnnistas rahvast vägede Issanda nimel.
19Ja ta jagas kogu rahvale, kõigile Iisraeli hulkadele, niihästi meestele kui naistele, igaühele ühe leivakaku ning datli- ja rosinakoogi. Siis läks kogu rahvas ära, igaüks koju.20Ja kui Taavet jõudis koju oma peret õnnistama, siis tuli Miikal, Sauli tütar, Taavetile vastu ja ütles: "Kuidas küll Iisraeli kuningas on täna ennast austanud, paljastades ennast täna oma sulaste teenijate silme ees nagu alp, kes sel kombel ennast täiesti paljastab!"

Mõtle järele, kuidas just Sina tunned Jumala ligiolu oma elus. On see sügav veendumus, mis püsib Sinuga kogu päeva? Või hoopis juhuslik õrn Vaimu ligioleku tajumine?

Salmid 6:1-11
Kuningas Taaveti jaoks lähevad asjad ülesmäge. Iisraeli taasliitumine ja vilistide lüüasaamine annab palju põhjust rõõmu tunda (s.5). Kuid Taaveti jaoks, kelle süda on tundlik Jumala ligiolu suhtes rahva seas, on midagi puudu. Seaduselaegas ei olnud Sauli jaoks eriti oluline (või üldsegi mitte) olnud. Kui Taavet sellele järele tuleb, leiame laeka samast kohast, kus see oli olnud enne kui Saul kuningaks krooniti (s. 3; vt. 1 Sa. 7:1) Seega otsustab Taavet tuua laeka oma uuendatud kuningriigi südamesse.
Kuid kes oleks võinud arvata mis juhtub järgmiseks? Transportimise ajal hakkab laegas vankrilt kukkuma ja Ussa haarab sellest kinni, tõmmates enda peale Jumala viha. Selle tagajärjeks on Ussa, Joonatani vennapoja hirmus surm (s. 6, 7). Arusaadavalt on Taavet šokis ja pahane Jumala peale ning jätab asja katki. Kas Jumal ei tahagi Taavetit ja Iisraeli õnnistada? Lõpuks saab ta taaskinnituse Jumala õnnistuste kohta (s. 11, 12). Ei Taaveti jumala- ja pühadusekartus (s. 9) ega tema igatsus otsida Jumala ligiolu pole vale. Kuid tal on vaja tõeliselt teada Jumala tahet, et neid omavahel õigesti kombineerida. Me peaksime eeskuju võtma sellest, et ta ei loobu püüdmast aru saada.

Salmid 6:12-23
Ta on tagasi! Siin näeme Taavetit, keda tundsime: pärast kolme kuu möödumist ja Jumala õnnistuste tunnistust Obed –Eedomi koja üle (s. 12 – ma ei tea kuidas Sina, aga minu vaimusilmas kangastub pilt kümnekordsest viljasaagist ja kanadest, kes munevad endast suuremaid mune), korraldab ta uue katse tuua laegas Jeruusalemma.
Taaveti ilmne heameel Issandast väljendub tema ülevoolavas ja ekstravagantses ülistuses (s. 14, 15). Kuid pidu on alles alanud. Pärast kõiki traditsioonilisi pidustusi kostitab ta rahvast rikkalikult leiva ja puuviljakookidega (s. 19). Mulle meeldib selle Jumala lähedalolu tähistamise peo ekstravagantsus. Milline väljakutse on õhutada ülistust Jumala rahva seas, kes on end kurguni täis õginud ja rõõmus. Ja Jumal on kahekordselt ausse tõstetud kui meie ülistus muutub üles suunatud kiitusest külgsuunaliseks tegevuseks: meid ümbritsevate inimeste õnnistamiseks.
Loomulikult on alati keegi, kes pilkab ja vahel on see isik meile lähedane.Taaveti puhul on see Miikal, üks tema enda naistest (s. 20). Meie kangelane on oma vastuses heidutamatu: “Kullake, sa pole veel midagi näinud!” (s. 21-23).

Väljakutse meile – kas me suudame eristada Jumala ligiolu selle puudumisest? Kas oleme suutelised märkama oma elus erinevust? Kas Tema ligiolu meile on alati taaskinnitav või peaks see mõnikord meid häirima, pannes meid järelemõtlemiseks peatuma? *** Ekstravagantne ülistus kujutab endast midagi enamat kui laulmine ja tantsimine. Jumalal on meist hea meel, kui me otsustame olla “elav ohver”, valades end vabalt välja Tema austuseks. Palveta, et Ta näitaks Sulle, kus on Sinu jaoks avatud võimaluse aknad, et rohkem seesuguseks muutuda.

Selle kommentaari autor: Alistair Metcalfe