Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2 Saamueli 11:1 - 27
Taavet leinab Sauli ja Joonatani1Ja pärast Sauli surma, kui Taavet oli tagasi tulnud amalekke löömast ja Taavet oli viibinud kaks päeva Siklagis,
2vaata, siis tuli kolmandal päeval keegi mees leerist Sauli juurest, riided lõhki käristatud ja mulda pea peal. Ja kui ta jõudis Taaveti juurde, siis ta heitis maha ja kummardas.
3Ja Taavet küsis temalt: "Kust sa tuled?" Tema vastas: "Ma olen Iisraeli leerist pääsenud."
4Ja Taavet ütles temale: "Mis seal juhtus? Jutusta ometi mulle!" Ja ta vastas: "Rahvas põgenes lahingust ja rahvast on paljud ka langenud ja surnud; ka Saul ja tema poeg Joonatan on surnud."
5Siis küsis Taavet noorelt mehelt, kes temale seda jutustas: "Kuidas sa tead, et Saul ja tema poeg Joonatan on surnud?"
6Ja noor mees, kes temale seda jutustas, vastas: "Ma juhtusin kogemata Gilboa mäele, ja vaata, Saul toetas ennast oma piigile; aga vaata, sõjavankrid ja ratsanikud kippusid talle ligi.
7Kui ta ümber pöördus ja mind nägi, siis ta hüüdis mind. Ja ma vastasin: Siin ma olen!
8Ta küsis minult: Kes sa oled? Ja ma vastasin talle: Mina olen amalek.
9Siis ta ütles mulle: Astu nüüd minu juurde ja surma mind, sest mind on tabanud nõrkushoog, kuigi mul on hing alles täiesti sees!
10Siis ma astusin ta juurde ja surmasin tema, sest ma teadsin, et kui ta kukub, siis ta ei jää elama. Ja ma võtsin laubaehte, mis tal peas oli, ja käevõru, mis tal käsivarre ümber oli, ja tõin need siia oma isandale."
11Siis Taavet haaras kinni oma riietest ja käristas need lõhki, nõndasamuti tegid ka kõik mehed, kes ta juures olid.
12Ja nad kaeblesid, nutsid ja paastusid õhtuni Sauli ja tema poja Joonatani pärast, ja Issanda rahva ja Iisraeli soo pärast, sellepärast et need olid langenud mõõga läbi.13Ja Taavet küsis noorelt mehelt, kes oli temale seda jutustanud: "Kust sa pärit oled?" Ja see vastas: "Mina olen võõrsil elava amaleki mehe poeg."
14Ja Taavet ütles talle: "Kuidas sa siis ei kartnud sirutada oma kätt Issanda võitu hukkamiseks?"
15Ja Taavet kutsus ühe noore mehe ning ütles: "Tule siia ja mine talle kallale!" Ja see lõi ta maha, nõnda et ta suri.
16Ja Taavet ütles temale: "Sinu veri tulgu su pea peale, sest su oma suu on tunnistanud sinu vastu, öeldes: Mina olen tapnud Issanda võitu."17Ja Taavet laulis Sauli ja tema poja Joonatani pärast seda nutulaulu
18ning ütles, et Juuda poegadele tuleks õpetada "Ammulaulu". Vaata, see on kirja pandud Õiglase raamatus:
19"Sinu hiilgus, Iisrael, on maha löödud su küngastel! Kuidas küll on kangelased langenud!
20Ärge jutustage seda Gatis, ärge kuulutage Askeloni tänavail, et vilistite tütred ei rõõmutseks, et ümberlõikamatute tütred ei rõkataks!
Siiamaani oleme Taaveti vastu tundnud vaid häid tundeid. Ta oli suur sõdaalane, õiglane ja õige kuningas, mees, kes oli Jahve ülistamises sama kirglik kui ta oli kaastundlik oma hõimukaaslaste ja vaenlaste vastu. Kuid selles lõigus põhjustab ta meile pettumust. Ta eraelu (s1) ei tundu sobivat tema avaliku muljega. Taavet himustas, tegi vandenõusid, mõrvas. Kus on see mees, kelle oleksime tahtnud panna täiuslikkuse näidisena pjedestaalile? Joseph Conradi Pimeduse süda on romaan, mis räägib Aafrika Kongo piirkonna uurimisest. See ei puuduta ainult selle maa piirjoonte avastamist vaid inimhinge piirjoonte avastamist: hea ja halb asuvad koos naeratuste ja viisakuse võõba all; tehtud valikutest sõtlub see, kui võidukad me elus oleme.
Me ei tohi Taaveti üle liiga rangelt kohut mõista. Vaimuliku positiooniga mehed ja naised on teinud sarnaseid abielurikkumise, varjamise ja mõrva kuritegusid. Ka meie võime samades asjades süüdi olla, kas siis südames või tegudes. Apostel Pualus ise võitles kalduvusega patustada. “Kui tahan teha head, on halb kohe selasamas minuga,” avastas ta ja hüüdis: “Milline vilets mees ma olen! Kes päästaks mind sellest hukatuse ihust?” (Rom 7:21b, 24) Pauluse ja kuningas Taaveti vahe on selles, et Paulus oli teravalt teadlik oma langenud inimlikkusest ja toetus tugevalt Kristusele, kes teda jõustas. Taavet aga võis võtta Jahvet enesestmõistetavana - kas ei olnud Jumal juba kindlustanud oma sugupuu järgnevust? Oma valvsuse puudumises muutus ta patule haavatavaks.
Selle kommentaari autor: Evelyn Miranda-Feliciano